Kuulakem ära Jeffrey Sachs

29. aprill 1998, 00:00

Kui Harvardi ülikooli professor Jeff-rey Sachs ja eesti soost noor ma-jandusteadlane Ardo Hansson seitse aastat tagasi Ida-Euroopa majandust ravima asusid, siis tundus see üsna lootusetu ettevõtmine. Plaanimajandusele ja sõjatööstusele üles ehitatud koloss oli kokku varisenud ning kaubanduse märksõnaks oli «defitsiit».

Noored mehed valisid juba varem proovitud kiire ülemineku turumajandusele ja see mõte müüs. Müüs niisama hästi ja kindlalt nagu 200 aastat tagasi, mil Euroopa ja Hiina ühelt tasemelt alustasid ja Euroopa oma turumajandusega lõpuks sadu kordi kõrgemal lõpetas. Tänaseks on ka Ida-Euroopa riigid arenenud märksa kiiremini kui samalt tasemelt alustanud riigid Kesk-Aasias.

Areng on olnud nii kiire, et täna mäletavad kilomeetripikkusi vorstijärjekordi vähesed. Tundub, et kõik ongi saavutatud. Räägitakse, et mitte. Majanduses on justkui seisak, väidavad analüütikud. Mõned nädalad tagasi hoiatas Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus uue võimaliku börsilanguse eest. Keskpank peab hoiatustes silmas galopeerivat jooksevkonto defitsiiti, mis sisuliselt tähendab seda, et sisse laenatud raha liigub kiiresti taas välja. Koos rahaga kipuvad välja ka kartlikumad välisinvestorid. Ettevõtjad vaidlevad sellele vastu. Enamik neist näeb eelmistest aastatest suuremat käivet ja kopsakamat kasumit. Samas tunnistavad nad, et kasv pole enam nii kiire kui varasematel aastatel. Näiteks Tallinna börsi lipulaev Hansapanga grupp ennustab käesoleva aasta puhaskasumiks vähemalt 550 miljonit krooni, mis on 15 protsenti enam kui möödunud aastal.

Selline tulemus näitab tagasiminekut, sest varasematel aastatel kasvas Hansapanga kasum aastas ligi 100 protsenti aastas.

Kuhu edasi, küsivad nii analüütikud kui ka ettevõtjad. Mida teha, et kasv jätkuks endise kiirusega. Kuidas meelitada välisinvestoreid. Mis on järgmine idee, kuhu poole pürgida. On see teadusmahukas kõrgtehnoloogiline areng või lihtne sõnnikuviskamine suurfarmis. On see sotsiaalne või liberaalne turumajandus. Kas Eestist saab Euroopa Singapur või lahendab Euroopa Liit kõik probleemid.

Sogases vees on kergem kala püüda, ütleb vanasõna. Tekkinud riigi majanduspoliitika ebakindlust on asunud kasutama suurprojektide toetajad, kes loodavad riigikassast oma ideedele toetust saada. Sellesse ritta kuuluvad Lekto kartulitehas, Muuga väetisetehas, Lõuna-Eesti õlitehas, Eesti tselluloositehas, Tallinn-Tartu maantee ja Helsingi-Tallinna tunnel. Esimesed kaks neist projektidest on haledalt kokku kukkunud, ülejäänud tunduvad väga riskantsed.

Majandustohter Ardo Hansson leiab, et parim, mida Eesti majanduselus praegu teha saab, on hoiduda hiigelprojektidest.

Teine võimalus on majandusõpiku järgi investeeringutele sedavõrd soodsa keskkonna loomine, et investorid oleksid ilma riigi toetuseta nõus oma hiigelprojekte finantseerima. Selline näide on Iirimaa, kus on investoritele loodud võimalikult head tingimused.

Niisama edukad on olnud Kagu-Aasia majandustiigrid, mis arenesid 10protsendilise kasvutempoga mitukümmend aastat.

Kuid kuulakem ära majandusõpikute autor Jeffrey Sachs.


Inno Tähismaa on Äripäeva uudistetoimetaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing