Upsakas Eesti

29. aprill 1998, 00:00

Eesti võib Euroopa Liitu astumisel kehtestada viisare?iimi Leedu ja Lätiga, möönis president Lennart Meri intervjuus Poola ajalehele Rzecspospolita. President presidendiks, tema ütlemised saavad alati suure tähelepanu osaliseks. Vahel ülevõimendatukski. Eestis on ükskõik-mis-tingimustel-Euroopa-Liitu-hoiak paraku laiema kõlapinnaga.

Äripäev leiab, et Eesti arengule on äärmiselt kasulik Balti integratsioon. Maailm liigub avatuse suunas ja Euroopa Liidule toetudes mingite barjääride seadmine on äärmiselt ebaloogiline.

Eestis on maad võtmas ohtlik tendents, mille kandvaks mõtteks on, et oleme paremad kui Läti-Leedu. On see siis tingitud arusaamast, et Eesti jõuab varem Euroopa Liitu, enam arenenud majandusest, laulva revolutsiooni aegsest n-ö liidrirollist või millest iganes. On a priori arvamus, et Läti-Leedu kalduvad rohkem Venemaa poole, aga Eesti läheb, rind ees, Euroopasse.

Eesti-Läti piiril toimuv on juba praegu, ilma igasuguse viisare?iimita, absurdne. Põhjendus, miks peab olema tugev piir Lätiga, on pigem emotsionaalne -- kuna Läti idapiir on nõrk, hakkab Läti kaudu Eestisse kuritegevus voolama. Kuritegevus teadupärast rahvusest ei lähtu, vaid pigem sotsiaalsest olukorrast.

Läti-Vene piiri tugevdamine nõudvat palju kulutusi. Loomulikult, kui samal ajal kulutada ohtralt Läti-Eesti piirile.

Balti riikidel omad eripärad, need on ka euroliidu riikidel. Üldises kontekstis on aga Balti turg sarnane ja hõivatav. On vaja poliitilisi kokkuleppeid. Ühtse Balti majandus- ja viisaruumiga seotud kaotuste ja võitude võrdlus kaldub tugevalt plusspoolele. Ühisest majandusruumist tulenev kasu korvab selle loomiseks tehtavad kulutused. Kuskil tuleb loomulikult teha kompromisse. Alustuseks võiks Eesti oma upsakusest üle saada.

Ettevõtluse arenguks on vaba tegevus Baltimaades vajalik. Eesti ettevõtted on Lätis ja Leedus juba kanda kinnitanud. Rootsist-Soomest Eestisse tulnud oskusteave liigub edasi. Ära ei tohi unustada sedagi, et rida suurfirmasid on Balti turu hõivamist alustanud Lätist ja Leedust. Nende levikut tuleb soodustada, mitte pärssida.

Bürokraatia, mis takistab Eesti ettevõtete laienemist Lätti ja vastupidi, tuleb viia miinimumini, et Eesti taburetitootja saaks vabalt toota ka Lätis. Enamgi, suurtootjale, kes tahab orienteeruda kohalikule turule, ainuüksi pisike Eesti huvi ei paku. Eesti-Läti-Leedu ühine majandusruum on võrreldav Rootsi-suuruse riigiga ja sellevõrra atraktiivsem.

Viisare?iimi kehtestamist ELi nõudega põhjendada on arusaamatu. ELi kuuluval Soomel on Eestiga viisavabadus. Totraid takistusi ei tee üksteisele ka liidu liige Rootsi ja ELile ei öelnud Norra.

Loodetavasti on presidendi Poolas tehtud avaldus vabandatav lihtsalt läbimõtlematusega. Siiski peegeldab see küllalt hästi Eesti poliitikute suhtumist ühtsesse Balti majandusruumi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing