Eestis puuduvad vääriskivid

Tõnu Tõniste ütleb, et maailmas loetakse teemandipuruks briljante, mille kaal jääb alla 0,1 karaadi (1 ct = 200 mg) ja mida mõõdetakse tavaliselt suurusjärgus 200 või 300 tükki karaadis. Eestisse tuuaksegi põhiliselt teemandipuru ja väikekive, mille kaal on 0,1--0,5 karaati, kinnitab ta.

Üle poole karaadi kaaluvate briljantidega, mida võib nimetada vääriskivideks, käib üldiselt kaasas eraldi sertifikaat ja neid liigub Eestis haruharva, lisab proovikoja direktor.

«Ka seadusandlikult on vääriskivide kontroll reguleerimata,» väidab kullaliidu juht Kaupo Nõlvak.

Proovikojale kui rahandusministeeriumi haldusalas olevale riiklikule järelevalvetalitusele on pandud kohustus kontrollida Eestisse toodavate väärismetallide kulla, hõbeda, plaatina ja pallaadiumi proovide vastavust deklareeritule. Seda tegevust reguleerib prooviseadus.

Vääriskivide ehtsuse kontroll on siiani siiski pigem müüja ja ostja vastastikuse usalduse küsimus. Kaupo Nõlvak osutab, et ASi Goldman Juveel väljaheitmisel kullaliidust oli üks põhjus see, et firma eksitas oma reklaamiga tarbijat. Goldman Juveel soovitas ostjaile 250 000 krooniga müüki pandud kaelaehet kui investeerimisobjekti, ehkki selles tootes sisaldusid ainult 0,01karaadised briljandid, mis on väikseimad kasutusel olevad briljantlihviga teemandid. Kui keegi ostaks sellise kaelaehte, ei saaks seda Nõlvaku väitel realiseerida kallimalt kui 100 000 krooni eest.

Teoreetiliselt on võimalik tuua Eestisse kotitäis väärisehete imitatsioone ja müüa nad briljantide pähe maha. Palja silmaga nende vahel vahet ei tee, äratundmine nõuab eriteadmisi. Ehtsa ja järeletehtud briljanteseme hinnavahe võib olla aga tuhandetekordne.

Proovikoja ja tolliameti kokkuleppe kohaselt annab proovikoda hinnangu Eestisse toodavatele ehte- ja vääriskividele. Niinimetatud teemandipuru puhul piirdub proovikoda kaubaga kaasas käivate dokumentide kontrollimisega.

Proovikoja direktori Tõnu Tõniste sõnul toimitakse samamoodi ka mujal maailmas. Kivi ehtsuse kontrollimine on küllaltki kulukas ja see ei tasu ennast ära.

Eestis on väärismetallidega kauplemise litsentsi saanud 150 firmat, pooled tegelevad ka juveelide importimisega. Kaks aastat tagasi asutasid aktiivsemad müüjad kullaliidu, millel on praegu 15 liikmesfirmat.

Kullaliidu juhatuse esimees, paari kullakaupluse omanik Kaupo Nõlvak kinnitab, et liit ei sekku oma liikmete majandustegevusse. «Meil puuduvad isegi andmed üksteise äriedukuse kohta,» lisab ta.

Kullaliidu loomise ajend oli jagada tarbijatele teadmisi vääriskivide ja -ehete kohta ning aidata kaasa juveelimüüjate endi teadmiste kasvule. Hiljuti said müüja-eksperdi tunnistuse 13 esimest juveelikaupluse töötajat, kes läbisid selleks koolituskursuse.

Kullaliidu liikmeks saamiseks on vaja kahe liidu liikmesfirma soovitust, samuti maksuameti ja proovikoja kinnitust, et tegemist on ausa ettevõttega. Kaupo Nõlvak kinnitab, et kullaliitu kuulumine peaks olema tarbijale üks kvaliteedi tagatisi.

Igal Eestisse sisse toodud väärismetallist tootel peab olema proovikoja lõvikujutis, mis kinnitab esemel oleva proovi vastavust tegelikkusele. Väärismetallide riiki jõudmisel peavad nad läbima kümne päeva jooksul proovikoja kontrolli.

Tõnu Tõniste sõnul on proovikojal omamoodi tarbijakaitse roll. Suurim probleem on tema hinnangul orienteerumine kõikvõimalikes sulamites, mida maailma eri paikadest Eestisse tuuakse. Enim probleeme tekitavad Tõniste sõnul odavatest kullamaadest imporditavad esemed.

Kaupo Nõlvaku sõnul puudub näiteks Türgis ja mitmes Kaug-Ida riigis seadusandlus, mis kohustaks kaupmeest kinnitama toote seda kullasisaldust, mis tal tegelikult on.

Eestis müüdavate väärismetallist toodete päritolupiirkond on lai. Ainult kuldkettide osas on selge valitseja Itaalia, kust pärineb ligi 50 protsenti toodetest. Kuldesemeid tuuakse sisse ka Hispaaniast, Saksamaalt, Soomest, Türgist, Kaug-Idast ja mujalt. Kividega ehted pärinevad enamjaolt Belgiast, Iisraelist, Hongkongist ja Austraaliast.

Kaupo Nõlvaku sõnul müüakse Eestis küllalt palju väärismetallist esemeid, mis pole läbinud proovikoja kontrolli. Eelkõige viitab ta Tallinna Lasnamäe poodide kullalettidele. Varem kaubeldi piraattoodanguga ka turgudel.

Nõlvaku väitel müüakse Eestis palju nõukogude-aegset kulda, millele on stantsitud viisnurk ja mille kullaproov on 583. Kuna Eestis sellist kullaproovi ei tunnistata, peaks nimetatud toodete kullaproov olema 375.

Tõnu Tõniste ütleb, et proovikoda ebaseadusliku kauba müüjate kontrollimisega ei tegele, see on politsei ülesanne. Seni pole proovikoja juhi andmetel politsei algatanud ühtegi kriminaalasja selliste müüjate suhtes, vähemalt proovikoja spetsialiste pole uurimisse kaasatud.

Ka toll pole ainsatki valepartiid avastanud, kuigi proovikoja töötajaid on kutsutud hinnangut andma mõnele sisseveetud kaubale. Tolli väljakutseid tuleb Tõniste sõnul keskmiselt korra kuus. Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu mäletab, on umbes kuu aega tagasi võttis toll ühelt soomlaselt ära ligi kilogrammi kulda.

Tõnu Tõniste sõnul on ka proovikojas tuvastatud väärisesemete valeproovid suhteliselt harvad, moodustades kogu kontrollitavast väärismetallide kogusest maksimaalselt ühe protsendi. Eelmisel aastal kontrollis proovikoda kokku veidi üle 300 kilogrammi kullatooteid ja 475 kilogrammi hõbedast tooteid.