Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 4. mai 1998 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Valeraha detektormarker
Tänapäeval on võimalik rahatähti järele teha äärmiselt täpselt. Enamik inimesi pole suutelised neid ehtsatest eristama.Et säästa end sekeldustest ning materiaalsest kahjust, võib soetada endale valeraha avastamise aparaadi. Paljude võimaluste hulgast võib valida sellise, mis ultraviolettlambi abil võimaldab tuvastada turvajooniste jne olemasolu ja õigsuse rahatähtedel.Kui valeraha avastamise aparaadid on tuttavad paljudele, siis väikesemõõtmeline (pikkus 12 cm, läbimõõt 1,7 cm) valeraha detektormarker on vähe tuntud.Markeri unikaalne täitevedelik reageerib paberi koostises olevate ainetega ning annab värvimuutusega märku, kui tegemist on valerahaga.Kui markeriga rahapaberile tehtud kriips või täpp muutub tumedaks, on kindlasti tegemist valerahaga. Ehtsale rahale marker jälge ei jäta.Markerit on sobiv ka välisreisile kaasa võtta -- see on kasutatav ligi 200 maa, sealhulgas Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa kupüüridel.Ka saab sellega tuvastada USA dollarite ehtsust, mida valeraha aparaatide enamik ei võimalda.Kõikidesse valeraha avastamise seadmetesse peab suhtuma põhimõttel: absoluutset garantiid ei anna neist ükski.Valeraha detektormarker saab võltsingu avastada ainult siis, kui rahapaber pole õige.Võrreldes elektri jõul töötava valeraha avastamise aparaadiga on detektor-markeri töö põhimõte lihtne. Oluline on, et temaga saab kontrollida ka Eesti naaberriikide rahatähti.Marker on väike ja teda on lihtne kaasas kanda. Seetõttu saab markeriomanik kontrollida raha ka igapäevaste tehingute puhul.Markeri laialdast kasutamist võimaldab ka tema madal hind.Võimalikult pika kasutusaja huvides on vaja jälgida, et markeri kork alati kindlalt kinni oleks.- Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Suurpank langetas tehnoloogiahiiglaste hinnangut
Sel nädalal muutis Šveitsi investeerimispank UBS enda aktsiasoovituse kogu tehnoloogiakuuiku suhtes ostusoovituse asemel neutraalseks.
Sel nädalal muutis Šveitsi investeerimispank UBS enda aktsiasoovituse kogu tehnoloogiakuuiku suhtes ostusoovituse asemel neutraalseks.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Naiste töötasu oli meestest 13,1 protsenti väiksem
Naiste brutotunnitasu oli eelmisel aastal 13,1% väiksem kui meestel, teatas statistikaamet. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Naiste brutotunnitasu oli eelmisel aastal 13,1% väiksem kui meestel, teatas statistikaamet. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.