Tellijad autorikaitsega pahuksis

06. mai 1998, 00:00

Tartu sisearhitekt, OÜ Ruumidisain juhataja ja omanik Sirje Parve leiab, et OÜ Vanemuise Kohvik juhid on rikkunud tema autoriõigust, kasutades meelevaldselt tema projekti. «Siin kajastub mälestus minu ideest,» silmitseb Parve Vanemuise kohvikut. «Planeering on minu, värvilahendus aga mitte.»

Parve sõnul otsisid kohviku omanikud 1996. aasta suvel ta üles ning palusid teha sisekujunduse. «Minus lõi välja tartlane, kes tahtis teatrimaja paremaks muuta, ning võtsin töö vastu,» ütleb Parve.

Parve kinnitusel maksti talle pool kokkulepitud summast pärast seda, kui ta oli tellijale esitanud joonised. Tellija pidas pakutud baarilette liiga kalliks ning lõpetas tööettevõtulepingu.

«Nad küsisid, mida me makstud raha eest teha võime,» seletab Parve. «Ütlesin, et mitte midagi, sest sisekujundus on tervik. Kui ma tahan turult munakollast osta, pean ostma terve muna.»

Vanemuise Kohviku juhatuse liige Olga Aasav rõhutab, et nad on Sirje Parvele täpselt tehtu eest maksnud. «Ainus, mis Parve jooniste järgi tehti, on lava,» räägib Aasav. «Ja selle eest maksime talle 16 000 krooni. Parve tehtud värvi- ega muid lahendusi pole me kasutanud.»

Aasav ei pelga, et nende firmat võidakse kohtusse kaevata. «Las kohus otsustab, kellel on õigus,» lisab ta. «Ainus, mida ma ei mõista, miks Parve asja ligi aasta vaka all hoidis.»

Parve tunnistab, et ta on kõik see aeg kõhelnud: kas anda asjale ametlik käik või mitte ning kuidas protsessimine võib mõjutada tema ja üldse sisearhitektide renomeed.

«Kogu see asjaajamine teeb mulle tüli,» räägib Parve. «Loomingulise inimesena vajaksin hoopis rahu. Samas tean, et ma pole ainus kannataja.»

Parve sõnul on ta kolleegidega pidanud korduvalt nõu. «Ka juristid on mulle andnud kindlust asja mitte jätta,» rõhutab Parve ja lisab, et tema trumbiks on nii tema kui ka tellija esindaja allkirjaga leping ning tööjoonised.

Käosaar & Co tegevdirektori Jüri Käosaare kinnitusel on nad saatnud Vanemuise Kohvikule hoiatuskirja. «Üritame asja kohtueelselt lahendada,» lisab Käosaar.

Käosaare & Co juristi Sirje Adamsoni hinnangul on loomeinimesele kohtutee käimine kindlasti ruineeriv. Tsiviilmenetluse korras saab Sirje Parve tööettevõtulepingust tuleneva kohustise täitmata jätmise eest tellijalt nõuda kuni 15 000 krooni.

«Kui riigilõiv ja esindajatasu advokaadile maha arvata, saaksin võidu korral ehk 5000 krooni,» arvutab Parve. «Tegelikult ei vääri see minu energiat. Sel ajal tööd tehes teeniksin märksa enam, kuid asi on põhimõttes.»

Sirje Parve viimaste aastate suuremad sisekujundustööd on riigikohus, ASi Eesti Telefon Lõuna Telefonivõrk ning AS Pere Leib.

«Kui Sirje Parve vastas on brutaalne inimene, on tüli kiire tulema,» iseloomustab Eesti Telefoni Teleteenuste endine direktor Jaak Üprus. «Meie suhtusime tema kui kunstniku nõuetesse pieteeditundega ja püüdsime teadlikult konflikte vältida.» Üprus peab Eesti Telefoni Tartu hoone mitmeid ruumilahendusi äärmiselt õnnestunuiks.

Käosaar & Co juristid püüavad leida kohtueelset lahendust ka teises autorikaitse õigusi puudutavas loos, kus peategelasteks on disainibüroo T-Design juhataja Linda Tamm ning arvutifirma Eurotec Infosüsteemide AS.

Linda Tamme kinnitusel tellis Eurotec Infosüsteemid nende büroost firma logo korrigeerimise. Töö käigus osutus, et targem on vanast firmamärgist loobuda ning kujundada uus.

«Kui kümned variandid olid valmis, tuli Eurotec Infosüsteemide direktor Jaak Lavin, võttis joonised ja kadus,» kurdab Tamm.

Tamm tunnistab, et mingit lepingut nad ei sõlminud. «Võtsime töö ette minu hea tuttava soovitusel,» lisab Tamm. Tema sõnul oleks temal kui kaasautoril ja noorel kolleegil Janika Kask-Olevil kui töö põhiteostajal õigus saada umbes 10 000 krooni. Eurotec Infosüsteemid kasutasid uuendatud logo juba eelmise aasta arvutimessil.

Eurotec Infosüsteemide direktor Jaak Lavin ütleb, et ta pole T-Designile midagi maksnud, sest ei näe põhjust maksta. «Ma pole pädev otsustama, kas tegu on ikka autorlusega või mitte,» selgitab Lavin. «Jäägu see pädevate isikute otsustada. Tahan, et protsess läheks edasi ning jõuaksime lõpuks tõeni.»

Lavini sõnul ei saa ta aru, milles teda konkreetselt süüdistatakse. «Oma teises kirjas Linda Tamm enam nii väga autorlusele ei rõhu,» seletab Lavin. «Rõhk on moraalse kahju hüvitamisel.»

«Üldjuhul autorid kõhklevad oma õiguste maksma panemisel kasutamast juriidilist abi,» räägib Jüri Käosaar. «Peljatakse plekki külge saada. See aga võib konkurentsitingimustes tähendada tellimustest ilmajäämist.»

Kunstiinimesed ise peavad enda suurimaks veaks juriidilist harimatust. «Ei vaevuta või ei osata lepinguid sõlmida,» iseloomustab disainerite liidu esimees, tööstusdisainer Martin Pärn. «Samas on disaineri või arhitekti vastas sageli ärimees, kes on vilunud endale kasulikke lepingupunkte lisama.»

Pärna sõnul koostas disainerite liidu eelmine juhtkond musta nimekirja firmadest, kes on jätnud autoritele tehtud töö eest tasu maksmata või kes on löönud väljatöötatud ideid üle.

Tartu disaineri Tiit Kaunissaare sõnul kasutavad tellijad osavalt loomeinimeste konkurentsi ära ning paluvad töid teha poolametlikult. «Soliidsemad tegijad, kes on oma vitsad juba kunagi kätte saanud, ei hakkagi tegelema jama järele lõhnava tellimusega,» teab Kaunissaare elutargalt lisada.

Sisearhitekt Tiina Mang Tallinna disainifirmast T & T Mang on aga seda meelt, et ka suuline leping on leping. «Palju baseerub aususel ja usaldusel,» põhjendab Mang. «Üleskerkivate probleemide puhul peaksid tellija ja töö teostaja katsuma ühiselt kompromissile jõuda.»

Samas rõhutab Mang, et igal konkreetsel juhtumil on ka eetiline moment. «Kui sisearhitekt tunneb, et tal on õigus, siis tuleks oma õiguse eest seista,» räägib Mang. «Arvan, et kunstniku maine seetõttu ei kahjustu.»

Autorluse küsimuses pole erandlikud ka lahkehelid arhitektide vahel. Näiteks Põldme arhitektuuribüroo arhitekt Urve Rukki on nördinud, sest Tallinnas Koplis asuva nn Eesti ohvitseride maja viimased ümberehitustööd anti projekteerida Tõnis Taube arhitektuuribüroole.

Rukki sõnul kavatseb ta teha vastava avalduse arhitektide liidu aukohtule. «Aukohus saab teha vaid märkuse, ei enamat,» on Rukki nõutu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:27
    Otsi:

    Ava täpsem otsing