Erinevad, kuid ühtsed Balti riigid

07. mai 1998, 00:00

Alustades möödunud nädalal oma Poo-la visiiti, teatas Eesti Vabariigi pre-sident Lennart Meri Poola ajalehe Rzecspospolita ajakirjaniku küsimusele vastates, et kui Eesti vastuvõtmiseks Euroopa Liitu on vajalik viisare?iimi sisseviimine oma naabermaade Läti ja Leeduga, siis Eesti selle re?iimi ka kehtestab.

President Lennart Meri avaldus on eriti huvitav selle poolest, et see näitab selgelt kuivõrd Eesti valitsus ei saa tegelikult aru, milliste põhimõtete järgi on üles ehitatud riikide ühendus, mis kannab nime Euroopa Liit ja millega soovivad liituda lisaks Eestile ka Läti ja Leedu.

Euroopa Liit ühendab väga erinevaid riike ja üks selle liidu mitteametlik loosung kõlab nii -- ühtsus eripärasuses. See tähendab, et Euroopa riigid ühinevad Euroopa Liitu ühtsete põhimõtete alusel, aga seejuures säilitavad liituvad riigid ka oma eripära.

Nende eripärade hulka kuuluvad nii kultuurilised kui ka majanduslikud sidemed teiste riikidega.

Just sellepärast ongi paljud Euroopa Liitu kuuluvad riigid sisse viinud ja säilitanud viisavaba re?iimi Balti riikidega.

Eesti riigi majandus on arenenud ja areneb kindlasti ka edukalt edasi tänu viisavabale suhtlemisele oma kahe Balti naabriga. Seni, kuni Riia kaupluste omanikud küsivad Aasiast sisse veetud kaupade eest sellist kõrget hinda, mida sobiks küsida eksklusiivsete kaupade eest, sõidab lätlasest keskmine ostja oma ostude tegemiseks Eestisse.

Eesti kauplused võib-olla isegi ei saa müügist 300protsendilist kasumit, kuid see-eest teenivad nad oma tulu suure läbimüügi pealt.

Kunstlikud piirangud reisimisele, kui Eesti sellised tõesti sisse viib, annavad esmajärjekorras tagasilöögi just Eesti enda majandusele ja äritegevusele.

Vaevalt et subsiidiumid, mis Eesti endale Euroopa Liitu astudes välja sikutab, kompenseerivad mingilgi määral seda kahju, mida teevad takistused vabale riikidevahelisele reisimisele.

Võib-olla tahavad Eesti valitsus ja president näidata rahvusvahelisele üldsusele, kuivõrd kolossaalne on tema tahtmine saada Euroopa Liidu liikmeks.

President Lennart Meri avaldus ajalehele Rzecspospolita on võrreldav näiteks järgmise ettepanekuga: noorele inimesele tehakse ahvatlev ettepanek astuda väga prestii?ikasse kõrgkooli. Aga talle seatakse tingimus -- kui tahad sinna õppeasutusse pääseda, pead sa avalikult, kõigi nähes sülitama näkku kahele oma nooremale vennale.

Noore tudengiks pürgija soov hinnatud kõrgkooli pääseda osutub niivõrd suureks, et ta lubabki sedasi toimida. Ent kas see prestii?ne kõrgkool pärast seda ikkagi tahab oma laitmatusse õpilaskonda sellist täikraed vastu võtta.

Ka Strasbourg'i komissaride taldu lakkuda on võimalik siiski vaid teatud piirini. Eestile tasuks meelde tuletada, et naabreid tal valida ei ole võimalik ja need naabrid ei kao ka mitte kuskile. Eestil tuleb nendega nii või teisiti arvestada. Soovib ta seda või mitte.


Juris Paiders on Läti ärilehe Dienas Bizness peatoimetaja. Tema kommentaar on vastulause president Lennart Meri Poola visiidil tehtud avaldusele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:28
Otsi:

Ava täpsem otsing