Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meediakontsernid seisavad kriisi lävel

11. mai 1998, 00:00

Möödunud nädala lõpul jõudsid ava-likkuse ette uudised, et Rootsi suu- rim kirjastuskontsern Bonnier Group on omandamas olulist osalust Hans H. Luige firmas Meediakorp (Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe, Õhtulehe suurosanikus) ja Bonnieri suurim konkurent Skandinaavias, päevalehti kirjastav Norra kontsern Schibsted omandab arvestatava osa Postimehe kontsernis ja Sõnumilehes.

Turg oleks justkui jagatud. Schibstedi kätte jääb suurima tiraa?iga päevaleht Postimees, rida ajakirju eesotsas Kroonikaga, Tallinna teine päevaleht Sõnumileht, maakonnalehtedest Sakala ja Pärnu Postimees.

Bonnier hõlmab peale sajaprotsendiliselt tema käes oleva Äripäeva ka pealinna suurima päevalehe Eesti Päevaleht, juhtiva nädalalehe Eesti Ekspress ja laia levikuga tabloidiks pretendeeriva Õhtulehe ja rea ajakirju.

Stardipositsioon on võrdne ning Schibsted ja Bonnier saavad konkureerida investeeringute mahus ja oskusteabe üleandmisel. Ajakirjanike palgad tõusevad, väljaanded muutuvad paremaks ja kodumaistel kirjastajatel pühitakse suud tulevastest dividendidest puhtaks.

Möödunud aastal jäi Rootsis teravas konkurentsivõitluses võitjaks Schibsted, kelle kõmulehe Aftonbladet lugejaskonna hulk läks mööda senisest Skandinaavia suurimast päevalehest Expressenist. Ilmselt tiivustas see Schibstedi alustama investeeringuid Baltimaades, kus hetkel on küll Bonnieril mõningane ülekaal.

Kuid ikkagi ma ei usu, et Eesti meediaturg on lõplikult jagatud ning tulevikus teevad siin ilma vaid rahvusvahelised kontsernid. Mulle paistab, et aeg, kui kontsernide eelised üksiküritajate ees olid tuntavad, hakkab ümber saama.

Esimeseks eeliseks märgitakse raha olemasolu investeeringuteks. Bonnieril ja Schibstedil on hetkel siin avaramad võimalused kui teistel. Samas teadvustatakse üha enam, et meedia kui ärivaldkond on kiiresti arenev ala, millesse paigutatud miljonid võivad oskusliku majandamise läbi tagada kõrgeid rentaablusprotsente. Usun, et üksiküritaja, kes suudab esitada veenva äriplaani, finantseerijate leidmisel hätta ei jää.

Oskusteave, mida Eestisse on juba hulgana sisse voolanud, mida Bonnieri ja Schibstedi investeeringud kindlasti veelgi hoogustavad, ei jää pidama toimetuste seintesse ja arvutitesse. Teabekontsernide hädaks on see, et nende kapital akumuleerub inimestesse, kes toovad selle hommikul tööle ja viivad õhtul koju tagasi. Ühel päeval, kui profid ei ole enam rahul oma töötasuga või ei meeldi neile enam omaniku nägu, võivad nad koos kapitaliga rahulikult minema kõndida ja asuda omanikega konkureerima.

Samasugune trend, et hiiglaslikud teabekontsernid lagunevad väikesteks tükkideks, on tabanud näiteks reklaamiagentuure. Paralleeli võib tuua ka finantsektorist, kus pankade väärtpaberiosakonnad ei suuda enam edukalt konkureerida dünaamiliselt ja paindlikult tegutsevate maaklerfirmadega.

Bonnieril ja Schibstedil seisab ees karm konkurents tugevate kohalike üksiküritajatega, kes suudavad vältida rohkeid kontsernide keerukast juhtimisstruktuurist tulenevaid puudusi ning kohandada ennast märksa kiiremini lugejate üha kasvavate nõudmistega.


Igor Rõtov on Äripäeva peatoimetaja ja kirjastuse direktor. Peale Äripäeva annab kirjastus välja ka eraisikuile suunatud majandusajakirja Tulu, venekeelset majanduslehte Delovõje Vedomosti ja ettevõtjatele suunatud Äripäeva käsiraamatuid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:28
Otsi:

Ava täpsem otsing