Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit maadleb pettusega
Läinud nädalal esitas Euroopa komisjoni õigusküsimuste volinik Anita Gradin iga-aastase ettekande liidus avastatud pettusjuhtudest, mis 1997. a tõid liidule kahju 1,4 mld ECUd.
Kokku tuli avalikuks 5162 pettusjuhtu, mis on enam kui 500 võrra rohkem kui 1996. aastal.
«Nendes numbrites on arvesse võetud ainult avastatud pettusjuhud, mis otseselt puudutavad ELi eelarvet. Liikmesriikide eelarvetele lähevad need saamata maksu- ja tollituludena kolm korda kallimaks,» ütles Anita Gradin.
Enim pettusi esineb ELi eelarve tulupoolel. 42% ELi eelarve tuludest laekub liikmesriikide käibemaksust ja 17 protsenti tollituludest-põllumajandusmaksudest.
Varasemaga võrreldes on mõnevõrra vähenenud pettused põllumajandustoetuste ja struktuurifondide kasutamisel, samal ajal kui sigarettide ja alkoholi salakaubavedu on järsult kasvanud. Ainuüksi avalikuks tulnud sigarettide salakaubavedu läks Euroopa Liidule maksma 25 miljardit Eesti krooni, millest 6,3 miljardit jäi laekumata ELi eelarvesse.
Sigarettide salakaubaveol on populaarseteks vahejaamadeks saanud Küpros, Montenegro ja Andorra. Alkoholi salakaubavedu kulgeb sageli läbi Ukraina ja Leedu territooriumi.
EL on kindlaks teinud üle 50 rahvusvahelise kuritegeliku rühmituse, mis tegelevad süstemaatiliselt salakaubaveo, fiktiivsete kaupade deklareerimise ning Euroopa Liidule olematute projektitaotluste esitamisega. DI