Investeeringutest Ida-Euroopas

Eelmisel aastal jäi Ida- ja Kesk-Euroopa keskmine majanduskasv 3,5% piiresse, mille põhjuseks oli riikide majandustaseme suur ebaühtlus ning Rumeenia, Bulgaaria ja Albaania majanduse raskused ning T?ehhi majanduskasvu järsk langus. Sel aastal kannavad kiire majanduskasvu eest hoolt põhiliselt Poola, Ungari, Horvaatia ja Baltimaad, kus see peaks tulema üle 5%.

Häid tulemusi on andnud Ida- ja Kesk-Euroopa riikide edukas integreerumine Euroopa Liiduga (EL), mille tulemusena enam kui 70% T?ehhi, Poola ja Ungari impordist tuli EList ja enam kui 60% nende ekspordist läks ELi liikmesriikidesse.

Seoses osa ELi riikide üleminekuga ühisrahale suureneb ka Ida- ja Kesk-Euroopa riikide valuutareservis edaspidi euro osakaal. See lihtsustab veelgi omavahelist kaubavahetust ja tolliprotseduure ning muudab kaupade hinnad läbipaistvamaks.

Euroopa Liidu alanud laienemine ja viie Kesk-Euroopa riigiga läbirääkimiste alustamine hakkab oluliselt suurendama investeeringuid kõigisse kandidaatriikidesse, sest seal on vaja rajada turumajandustingimustele vastav infrastruktuur. Kokku on selleks otstarbeks vaja umbes 2830 miljardit Eesti krooni.

Nagu rõhutati Kiievis peetud Euroopa arengupanga (EBRD) aastakoosolekul, on Aasia kriisi tõttu teravnenud tähelepanu neile Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele, mis on enim sõltuvad väliskapitali sissevoolust, millega kaetakse kas riigieelarve või jooksevkonto defitsiiti. Lähtudes Aasia kriisi õppetunnist, hoiatab EBRD, et siirderiigid ajaksid karmi fiskaalpoliitikat.

Suur kaal on finantssektori reformidel. Näiteks Poola ja Ungari, kus pankade erastamine ja kapitalituru reformimine on olnud kiire ja mis kõige rutem on suutnud muuta ka pensioni- ja sotsiaalsüsteemi, on juba kogenud muudatuste positiivset mõju.

Finantssektori reformid on otseselt seotud majandusega: seal, kus need on takerdunud, on eraettevõtetel ja eriti väikestel ning keskmistel firmadel raske saada pikaajalisi investeeringuid.

Pankade erastamine on lõpule viidud vaid Eestis ja Ungaris. Neile on järele jõudmas Poola, kes eelmisel aastal tegi kaks suurt erastamistehingut ning sel aastal viib lõpule riigi suurima panga müümise. T?ehhis on suurimate pankade riigile kuuluvate aktsiapakkide müük takerdunud kauase valitsuskriisi taha. Kuna rahvaküsitlused näitavad, et järgmise kuu valimistel ei saavuta ükski poliitiline jõud tõenäoliselt selget võitu, siis venitab see pankade erastamist veelgi.

Peale finantssektori reformide tuleb siirderiikidel kiirustada haldusaparaadi reformiga ja seaduste ajakohastamisega, mis on üks peamisi välisinvesteeringute sissevoolu pärssijaid. Kokku kasvasid otsesed välisinvesteeringud mullu Ida- ja Kesk-Euroopa ning SRÜ riikidesse 243 mld Eesti kroonini, mis 1996. a võrreldes on 58 mld rohkem. Lõviosa sellest läks Venemaale, Ungarisse ja Poolasse. FT-ÄP