Lühiuudised

13. mai 1998, 00:00

Rahvusvahelise reitinguagentuuri Standard & Poor's esindaja sõnul pole mullu detsembris Eestile antud krediidireitingu ümbervaatamine praegu päevakorras.

«Üldiselt töötab Standard & Poor's riikidega krediidireitingu määramisel aastase tsükli baasil,» ütles agentuuri esindaja Marianne Flink.

«Mõnikord tuleb uus reitingukommentaar koostada ka varem, kuid Eesti puhul ei ole see praegu kindlasti päevakorras,» märkis Flink.

Eesti sai Standard & Poor'silt mullu detsembris pikaajalise välisvaluuta krediidireitingu BBB+, millest kõrgem, A-järgu reiting on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest vaid Sloveenial ja T?ehhil.

Möödunud nädalal kinnitas Standard & Poor's Läti olemasolevat reitingut BBB- tasemel välisvaluutakohustuste osas ja A-tasemel kohaliku valuuta osas. BNS

Läti ravimitootja Grindexi nõukogu koosolek arutab ülejärgmisel nädalal tütarettevõtte Tallinna farmaatsiatehasega seonduvaid probleeme ja kaalub ettevõtte liitmist endaga.

«See pole kirjas eraldi päevakorrapunktina,» rääkis Grindexi nõukogus tuumikaktsionäri Eesti Investeerimispanka esindav Andres Toome.

«Küll aga tuleb liitmise võimalikkus järgmisel korralisel nõukogu koosolekul tõenäoliselt arutlusele.»

Toome tõdes, et Grindexile valmistavad segadused farmaatsiatehase ümber muret.

Andres Toome sõnul on vara öelda, kas Grindexi nõukogu võib taotleda muudatusi farmaatsiatehase juhtkonnas.

Grindex omandas farmaatsiatehase aktsiate kontrollpaki tänavu kevadel. BNS

Tallinna ühtse maksekaardi mitu korda luhtunud konkursi tulemused on taas küsimärgi all, sest kaotajaks jäänud konsortsiumis osalenud ESS vaidlustas halduskohtus nimelise pakkumise seaduslikkuse.

Turvafirma ESS esitas eelmisel nädalal kohtule kaebuse Tallinna transpordiameti vastu, nõudes nimelise kutse esitamise ASile Ektaco ebaseaduslikuks tunnistamist.

ESSi pressiesindaja Indrek Lindsalu ütles, et ESS ei pea transpordiameti otsust esitada ühele pakkujale nimeline riigihankekutse seaduspäraseks, kuna mingit erakorralist vajadust, nagu seadus ette näeb, selleks ei olnud. «Transpordiameti suutmatus riigihankeid seaduspäraselt läbi viia ei ole erakorraline vajadus,» märkis Lindsalu.

Juhul kui kohus riigihanke esitamise viisi kehtetuks tunnistab, kaotab kehtivuse ka selle tulemusel sõlmitud ühtse maksekaardi leping.

Varem toimunud neli samasisulist konkurssi on samuti segastel asjaoludel luhtunuks tunnistatud. BNS

Hoiupanga projektijuhi Jaan Kelderi sõnul ei kuulu Ukraina turule minek loodava Hansa-Hoiu liitpanga prioriteetide hulka ning projekt konserveeritakse.

«Hoiupank pole oma Ukraina-projekti ametlikult lõpetanud ega kavatsegi seda teha. Sellel aastal seda ilmselt edasi ei arendata,» ütles Kelder.

Hansa- ja Hoiupanga liitumiskavas nähakse prioriteetsete tegevussuundadena ette Balti regiooni ja Venemaad ja seepärast on Ukraina tähelepanu alt väljas, rääkis ta.

Hoiupank alustas Ukraina turule mineku ettevalmistusi möödunud aastal. Pank kaalus tütarettevõtte loomist või mõne tegutseva Ukraina panga aktsiate ostu. BNS

Maapank teenis aprillis puhaskasumit 537 000 krooni ja nelja kuuga kokku 1,265 miljonit krooni.

Maapanga juhatuse esimehe nõunik Urmas Glase ütles, et panga klientide hoiused kasvasid kuuga 1,8 miljoni krooni võrra.

Maapanga bilansimaht vähenes aprillis 152 mln kr võrra 1,592 mld kroonini.

Panga varadest moodustas laenude osakaal 44,8% ja väärtpaberite osakaal 30,8%. Viimaste osakaal vähenes kuuga 2,4 protsenti.

Maapanga aktsiakapital moodustab pärast aprillis toimunud emissiooni 125 miljonit krooni. BNS

Valitsus tunnustas eile audiitorite seaduse eelnõu, mis peab riiklikult tagama audiitorite professionaalse taseme.

Riigikokku saadetud eelnõu sätestab senisest põhjalikumalt audiitoritele esitatavad nõuded, määratleb audiitori eksami sooritamise alused, audiitorkogu korralduse ning audiitori tegevuse üldpõhimõtted.

Justiitsminister Paul Varuli sõnul on eelnõu peamine aspekt tagada audiitorite tase. Eelnõu on tema hinnangul majanduse arengu seisukohalt olulise tähtsusega.

Seni sätestab audiitorite töökorraldust valitsuse 1990. aasta määrus. BNS

ASi Tartu Veevärk 1997. a planeeritud kahjum ulatus 13,2 mln kroonini, ettevõtte realiseerimise netokäive oli 51,8 miljonit krooni.

«Tartu Veevärk töötab kuni aastani 2002, saneerimise ajal, kahjumiga,» ütles ettevõtte juhatuse esimees Toomas Kapp. «Tänavuse aasta planeeritud kahjum on 12 miljonit krooni.»

1998. a realiseerimise netokäibe prognoos on 64 mln krooni. Tänavune investeeringuteplaan ulatub aga 70 mln kroonini. BNS

Ärikonsultatsioonifirma Divec asutas Kiievis tütarfirma. Seni Diveci esindusena tegutsenud õigusbüroo ost on Diveci juhatuse esimehe Erik Vallaste sõnul esimene tõsine välisinvesteering.

Reedel avatavasse uude büroosse on Divec investeerinud enam kui kaks miljonit krooni. Büroos hakkab tööle üheksa inimest ja peamiste klientidena näeb Vallaste Ukraina ettevõtteid. Peale selle tahetakse parandada Ukrainas tegutsevatele Eesti ettevõtetele pakutavat õigusabi. ÄP

Venemaa eelistab läbirääkimistel VEB fondi koondatud Vne?ekonombanki vastu suunatud nõuete üle Eesti riiki, mitte fondi ennast, ütles keskpanga infojuht Andrus Kuusmann.

«Lahendus peitub kahe riigi vahelistes läbirääkimistes,» ütles Kuusmann.

Kuusmann kinnitas, et Eesti Pangal on olemas erinevad variandid probleemi lahendamiseks, kuid ta ei nõustunud neid avaldama. Ta ütles vaid, et keskpank esitab oma ettepanekud VEB fondi tegevuse jätkamise või mittejätkamise kohta lähiajal riigikogule. BNS

Riigikogu hääletas eile menetlusest välja Reformierakonna algatatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega oleks mitteresidentidest ettevõtete dividendid vabastatud tulumaksust. BNS

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:29
Otsi:

Ava täpsem otsing