Elevant on kalleim loom

14. mai 1998, 00:00

Otsides vastust küsimusele, milline on Tallinna loomaaia kalleim loom, vastab loomaaia direktor Mati Kaal üheselt, et kõik loomad on hindamatu väärtusega. Maailma erinevatest nurkadest uusi loomi soetades loomaaiad omavahel rahalist arvestust ei pea.

«See on pigem rotatsioon kui vahetus või äritehing,» kommenteerib Kaal.

Kõige kallim loom üleval pidada on aga elevant, kelle aastane toidukogus läheb maksma 100 000 krooni. Elevantide kodumaa on Aafrika ja neid pole Eestis võimalik troopilise vöötme puuokste ja taimedega kostitada. Eluks vajaminevad komponendid saavad Tallinna loomaaia suurimad loomad põhjamaisest rohust, heinast ja juurviljadest. Puudujäävad ained korvab kaks korda aastas Inglismaalt toodav spetsiaalne jõusööt.

Keerulisem lugu on loomadega, kes söövad midagi mitteasendatavat inimtoidu või Eestis kasvatatavate toiduainetega. Tallinna loomaaed tegeleb oma territooriumil ka putukate ja söödaloomade kasvatamisega. Üks näide on jahumardikatõugud, kes leiavad tee paljude lindude, väikekiskjate ja sisalike kõhtu.

Põhjamaine roheluseta talv nõuab ka loomaaias eriliste taimesortide aretamist. «Näiteks idandame orast,» räägib Mati Kaal.

«Territoorium on meil suur, kuid siia tuleb veel ligi miljard krooni investeerida, et loomadel oleks enam-vähem normaalsed elutingimused,» lausub Kaal. Arvestades Eesti riigi kõhna rahakotti, püüdis loomaaed olla direktori sõnul tagasihoidlik ja planeeris hädavajaliku miljardi krooni investeerimiseks sada aastat. See tähendaks iga-aastaste investeeringute suurust kümme miljonit krooni. Koos omateenitud vahenditega on loomaaia tänavune eelarve 21 miljonit krooni.

«Investeeringuteks saime linnalt kolm miljonit krooni, kuuldavasti laekub midagi ka omavalitsuste rahakotist,» ütleb Kaal. Riigieelarvest loodetud raha jäi aga saamata.

«Napilt pool vajalikust investeeringute summast, et loomaaed saja aastaga valmis saada, on meil koos,» kommenteerib Kaal. «Ma kardan, et enne sõidab meile sisse Euroopa Liit,» lisab ta.

Kaal on äsja lugenud artiklit ühest Saksamaa loomaaiast, kus komisjon pani väidetavalt mittenõuetekohase karupuuri kinni.

«Kuigi seal on palju paremad loomapuurid kui Tallinnas, kästi loomad hukata,» räägib Kaal Tallinna loomaaia hirmutavast tulevikust.

Kaal vaatab veel kord elevantide poole. Kuigi miljoni rubla eest ehitatud elevandimajja on pidevalt tehtud lisainvesteeringuid, on maja sisemine niiskus ja väliskeskkonna mõju hoone seinu murendama hakanud. Hädavajaliku ligi miljoni krooni eraldamine on võimatu.

Järgmise aasta augustis toimuvateks Tallinna loomaaia 60. aastapäeva juubeliüritusteks loodetakse valmis saada kümme miljonit krooni maksev troopikamaja. Samuti on hädavajalik ehitada 800 000 krooni maksev ühiskäimla, mille peale on praegu mõned välismaalased ära minestanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing