Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas ikka saab eirata majandusseadusi?

14. mai 1998, 00:00

Majandusseaduste eiramise kavat-sused ilmutavad ennast Eestis mit-mekesisel kujul. Ümbritseme ennast kaitsetollidega, asendame liberaalse turumajanduse millegi muuga, ilmselt siis protektsionistliku kasvuhoone-majandusega, teeme tulumaksu progresseeruvaks, seame väliskapitalile takistusi, loobume erastamisest, suurendame riigi osa majanduses jne.

Kõik need on katsed suruda majandusseadustele peale oma tahet, tehtud heas usus kiiresti midagi paremaks muuta.

Loodusseadused on ranged -- selle väite õigsuses ei kahtle nähtavasti keegi. Kujukas näide on Keppleri seadused taevamehaanika kohta. Planeedid tiirlesid oma orbiitidel enne meid ja jäävad tiirlema ka pärast meid (kui me end just vabatahtlikult õhku ei lase).

Päikesevarjutuste ja muu taevase toimumise aeg on sada aastat enne sekundilise täpsusega teada. Needseadused on astronoomiaõpikuis kirjas ja loodetavasti keskkoolipingist selged.

Omal ajal olulised vaidlused, kas Päike tiirleb ümber Maa või vastupidi, on tänapäeval asendunud teistsuguse eksitusega: majandusseaduste ignoreerimisega.

Paljud koolitatud pead ei saa veel aastal 1998 aru, kas majandusseadused on niisama ranged kui loodusseadused või sutsuke vähem ranged. Et kas me võime neid ajutiselt eirata, neist mööda minna, kui see näib meile hetkevajaduste taustal kasulik. Ja siis majandusseaduste rüppe tagasi pöörduda, kui oleme juba rikkad, nagu poleks midagi juhtunudki. Kahjuks ei ole võimalik üle oma varju hüpata, ükskõik kui äkilisi liigutusi teha.

Ümberpöörd liberaalselt majanduspoliitikalt millelegi muule ei raputa majandusseadusi kannult maha. Need kehtivad edasi, ainult et majanduskasvu asemel avastame varsti, et kätte on jõudnud majanduslangus.

Aga võib-olla pole nende jaoks, kes kasutavad liberalismi kui sõimusõna, ka majanduskasv üldsegi oluline. Minu arvates suudab ainult teaduseelne õpetus esitada küsimusi, nagu: kelle huvides pöörleb USA majandus?

Liberaalne turumajandus ehk teisisõnu majandusvabadus loob parimad eeldused pidevaks majanduskasvuks.

Majanduslikult vabade riikide nimistu algab riikidega Singapur, Bahrein, USA. Intuitiivselt tundub, et majandusteadus (economics) on kõige paremini arenenud USAs.

Tõepoolest, ajalugu tunneb ka riike, kus majanduskasv saavutati enneolematu üldrahvaliku entusiasmiga: Nõukogude Liidus aastatel 1928--1933. Esimese viisaastaku loosung oli «Viisaastak nelja aastaga!».

Esimese viisaastaku plaan täidetigi nelja aasta ja kolme kuuga. Ent kas me tänapäeval oleksime millekski taoliseks valmis? Kardan, et mitte. Kuna entusiasmi nii palju ei jätku, peame jääma Eestile edu toonud liberaalse turumajanduse juurde.

Majandusseadused jäävad kehtima nii liberaalses, kasvuhoone- kui ka käsumajanduses, loetelu võib jätkata. Nende kiretute seaduspärasuste järgi muutub rahva elatustase (elu kvaliteet) kord paremaks, kord halvemaks. Peame leppima tõsiasjaga, et ka majanduses ei tiirle Päike ümber Maa, kuigi me seda ehk sooviksime.


Äripäeva kolumnist Mati Feldmann on loodusteaduste magister

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing