Daiwa laenu ohvrid

Töötu seisus Kilpi ei rõhu, ta kinnitab, et võib endale lubada mõneks ajaks puhkust. Hoiupanga ja tema vahelist lahkumislepingut Kilp ei kommenteeri, kuid sellest, mis juhtus pangas tema juhtimise ajal, ei saa keegi tal rääkimast keelata. «Süüdistuste vastu olen end kohustatud kaitsma,» tõdeb Kilp.

Aare Kilbi sõnul on alusetu täna väita, et tema ja Priit Halleri juhtimisel sõlmis Hoiupank eelmise aasta oktoobris Daiwa pangaga lepingu, mis viis Hoiupanga seaduserikkumisele. «Kas see toimus Aare Kilbi ja Priit Halleri juhtimisel?» küsib Kilp teravalt. «Juhatus tegi kollektiivse otsuse, kelle allkiri on lepingul, ei oma enam tähtsust,» vastab ta. Aare Kilp oli Hoiupanga juhatuse esimees 1. jaanuarist. Kuni eelmise aasta lõpuni oli Hoiupanga juhatuse esimees praegune siseminister Olari Taal, Kilp oli sel ajal juhatuse liige.

«Hoiupank ei finantseerinud oma aktsiate ostu ega võtnud kohustust osta oma aktsiaid,» meenutab Kilp sügisest aktsiaemissiooni. Sügisel ostis 1,5 miljonit panga aktsiat hinnaga 230 krooni tükk Hoiupanga Töötajate AS, mille omanikud on panga endised ja ka praegused juhid. Selle aasta aprilli lõpus ostis Hoiupank samad 1,5 miljonit Daiwa pangale panditud aktsiat tagasi hinnaga 150 krooni tükk.

«Kui ostuhind oli 150 ja müügihind oli 230, siis kus on see potentsiaalne 45 mln kroonine kahju?» küsibKilp. Ta möönab, et Daiwa ja Hoiupanga vahelise lepinguga võttis Hoiupank kohustuse maksta Daiwale kinni hinnavahe siis, kui aktsia keskmine hind on teatud perioodil alla 150 krooni. Kilp möönab ka, et Hoiupank üritas takistada börsil aktsia hinda langemast, kuid Hansapanga ja Ühispanga vastupidise tegevuse tulemusena olid viimased võidus. Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis aga märgib, et turgu ei ole võimalik mõjutada.

Samas kinnitab Kilp, et Hoiupangal oli hinnavahest tekkida võinud finantskohustus kaetud ehk kui Hoiupank oleks hinnavahe Daiwale kinni maksnud, oleks sama summa makstud ühe kolmanda isiku poolt Hoiupangale. Kolmandat isikut ei nõustu ta avalikustama.

Hoiupanga kahjust saab Kilbi kinnitusel aga rääkida alles siis, kui aktsiad tuleb müüa odavamalt kui 100 krooni tükk. Seni on umbes 125 miljoni kroonise kahjumi saanud vaid Hoiupanga Töötajate AS. See oli Taali õnnetus, mis viis ta Eesti suuremate luuserite nimekirja, tõdeb Kilp. «Ainus vahe, et tema mängis oma raha, ülejäänud võõra rahaga,» konstateerib Kilp, «ja see on väga suur vahe.»

Hoiupanka ja tema juhte süüdistatakse selles, et oma aktsiaid tagasi ostes rikkus pank krediidiasutuste seadust. Kilbi sõnul tegi ostuotsuse panga nõukogu. «Hoiupanga juhatus ei ole milleski süüdi, sest juhatus võttis täitmiseks selle, mida nõukogu otsustas,» muutub Kilp ägedaks, «nõukogu aga otsustas, et ostke välja.»

«Põhimõtteliselt oli see ainus lahendus, mis sündis konsulteerides Eesti Pangaga,» kommenteerib Hoiupanga nõukogu esimees Joakim Helenius. Sellest oli teadlik ka pangainspektsioon.

Nõukogul oli valida kolme võimaluse vahel. Juhatuse pakutud lahendust, et need aktsiad ostavad välja uued Hoiupanga aktsionärid, ei tunnistanud nõukogu Swedbanki ja EBRD juhtimisel. Optsiooni jätkamisele oli vastu Eesti Pank.

1,5 miljonit aktsiat ostis Daiwalt tagasi mitte Hoiupank vaid offshore-firma, selgitab Joakim Helenius. «See oli kõige legaalsem tee lahenduse leidmiseks, mis analüüsiti põhjalikult läbi koos Eesti Panga ja pangainspektsiooniga,» teatab ta. «Midagi ei juhtunud Eesti Panga ja pangainspektsiooni teadmata,» rõhutab Helenius veel kord.

Aktsiate tagasiotsmisega samal päeval, 28. aprillil, rahuldas nõukogu Aare Kilbi ja juhatuse aseesimehe Priit Halleri lahkumisavaldused. Joakim Heleniuse kinnitusel oli Kilbi ja Halleri lahkumise põhjus, et nõukogu ei olnud informeeritud niinimetatud Daiwa-afäärist. Helenius kinnitab, et kuulis Daiwa laenuga seotud asjaoludest esmakordselt nõukogu koosolekule eelnenud nädalal, kui Eesti Pank teda probleemidest informeeris ja teatas, et loetud päevade jooksul on tarvis otsustada.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmanni sõnul teavitas keskpank Heleniust aprilli lõpus kohe, kui järelevalve jõudis dokumentidega tõestatud tulemusteni. «Eesti Pank ei olnud teadlik oktoobris toimunust,» väidab ta.

Kinnitamata andmetel oli Hoiupanga juhatuses lahkuda soovijaid veelgi, aga avaldused jäid esitamata kaose vältimiseks. Nõukogu kinnitas juhatuse esimeheks senise juhatuse aseesimehe Üllar Jaaksoo, kes ei kuulunud Hoiupanga Töötajate ASi omanike ringi.

Nõukogu otsusele eelnes kaks nädalat varem tormiline aktsionäride üldkoosolek, kus valiti uusi liikmeid panga nõukokku. Hoiupanga juhatus pakkus koosolekul välja kaheksaliikmelise nõukogu: kaks kohta läheks panga suurematele aktsionäridele EBRD-le ja Swedbankile ning lisaks kuuluksid sinna Joakim Helenius Hansa Investmentsist, Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk, Norma Grupi nõukogu esimees Jüri Käo ja ekspeaminister Tiit Vähi. Vastuseks pakkus Hoiupanga suurim aktsionär Swedbank välja viieliikmelise nõukogu, kuhu kuulunuksid kaks esindajat EBRDst, üks Swedbankist, Eesti Pangast ja Joakim Helenius. Aktsionärid otsustasid EBRD kompromissettepaneku kasuks, millega valiti kaheksaliikmelise nõukogu liikmeteks kaks EBRD ja Swedbanki esindajat, esindaja Eesti Pangast, Joakim Helenius, Jüri Käo ja Gunnar Okk.

Kogu mängu mõte oli suuraktsionäridel nullida Tiit Vähi pääs nõukogusse, mis ka õnnestus. «Suuraktsionärid ignoreerisid täielikult, et on olemas ka keegi kolmas suuraktsionär nimega Taal, sellest vaadati lihtsalt mööda,» põhjendab Aare Kilp juhatuse ettepanekut Tiit Vähi nõukogusse valida. Tema kinnitusel oli nõukogus vaja jõulist vastuseisu, mis arvestaks kohalikku loogikat. «Vähi oleks see jõud olnud,» ütleb Kilp.

Aare Kilp väidab, et Hoiupanga emissiooni ebaõnnestumine eelmise aasta sügisel oleks tähendanud raskusi ka teistele pankadele. «Minu hinnang on, et Eesti rahasüsteemil oleks eelmise aasta lõpul puudu jäänud 2,5 miljardit krooni, mis oleks seadnud küsimärgi alla, kas riik ilma välisabideta üldse veab välja,» arvab Kilp. Kilbi sõnul oli Hansapangal eelmise aasta lõpu rahakriisi situatsioonis kaks võimalust, kiire ühinemine või kiire aktsiaemissioon. Hansapank valis ühinemise.

Kiirele ühinemisele saigi aga aasta algul takistuseks Aare Kilp. «Segas nägemus ühinemise graafikust,» täpsustab Jüri Mõis. Kilp nägi ühinemist kaheaastase protsessina, meie kahe kuu pärast, täiendab ta.

Eilne Eesti Ekspress kirjutab, et ühinemisdiili tegelikud niiditõmbajad olid Swedbank ja EBRD. Hoiupanga kõrge töötaja on öelnud, et Swedbank huvitub suvel toimuvast Hansapanga GDRi-emissioonist, mis vastasel korral läheks konkurentide S-E Bankeni või ABN Amro kätte.

«Minu arvates lugupeetud ajakirjanikud kombineerivad skeeme, mille taga ei ole kellegi karvast, siledat ega siidikätt,» vastab Mõis.

Kinnitamata andmetel võitles Swedbank oma positsiooni Hoiupangas välja ähvardusega Eesti Pangale, et vastasel korral müüb ta ligi 20protsendilise osaluse pangas, mis oleks viinud alla ka aktsia hinna. «Ei ole sellisest variandist kuulnud,» reageerib Andrus Kuusmann Eesti Pangast välkkiirelt.

See, et finantssektoris praegu mudamaadlus käib, on tegelikult majandusele hea, leiab Kilp. «Siit jääb üle häid inimesi,» nendib Kilp.

Need on kantud Hoiupanga bilanssi tresooraktsiatena. On korduvalt väidetud, et me rikkusime seadust, tegelikult me käitusime nii, nagu äriseadustik lubab käituda -- krediidiasutuse seadus keelab oma aktsiaid osta, ka äriseadustik keelab oma aktsiaid osta, kuid paar punkti hiljem ütleb, et suurte kahjude ärahoidmiseks võib oma aktsiaid osta.

See oli viga, et ei teatatud, seda me tunnistame.

Tehniliselt aktsiad meie bilanssi läbi HTASi tulidki.

Raamatupidamislikult on need meie käes, meie bilansis. Me saame igal juhul väita, et need on meie kontrolli all ning meie saame korraldada nende edasist saatust.

Jah, õigem oleks tagantjärele välja arvutada, millised oleksid alternatiivid olnud, kuid ma ei ole leidnud aega ega jõudu sellega tegeleda. Minu jaoks pole see tähtis, panga jaoks oli see õigeim lahendus, parim lahendus HTASi jaoks ei puutu minu kompetentsi.

Minu teada ei olnud.

Hoiupanga aktsionäride positsiooni ma umbes aiman, lähtudes aktsiakursist. Töötajate positsiooni ma hindan suhteliselt heaks.

Teoreetiliselt on see võimalik. Kuid ma ei näe selleks põhjendust. Ühinemisotsuse tegemisel hinnati pankade ajaloolist väärtust ja tulevikuvõimalusi. Ajakirjanduse järgi ei tehta ärilisi otsuseid.