Stella ei vääri restorani silti

eelroad 6--25 kr

põhiroad 18--60 kr

magustoidud 15--25 kr

alkoholivabad joogid alates 8 kr

alkohoolsed joogid alates 10 kr

Kuni vanalinna restorani Park Consul hinnati Äripäeva klienditestides läbi aegade kõrgeima hindega, siis Tõnismäe veerel paiknev restoran Stella saavutas hindepunktides miinimumi. Allapoole on raske laskuda, leiab ka Äripäeva lõunakülaline Ahto Altjõe, ASi Reval Auto juhatuse esimees.

Tunnise lõuna krooniks püüti meile selgitada, kui halvasti mõjub Stella ärile lugu ajalehes. Lisaks kutsuti meid järgmisel päeval uuele katsele, mis pidi meie arvamust muutma. Isegi kokk lubati lahti lasta.

Kuulnud ahvatlevat raadioreklaami ja lugenud Õhtulehest igati positiivset teavet, ei usu me oma silmi, kui leiame end seismast Tõnismäe tänaval automüras ilmetu Stella sissekäigu ees, mille fassaadil asetsev menüü on lausa käsitsi kirjutatud. Teadmine, et koht on tegutsenud tõenäoliselt sellisena pea pool aastat, pani südame ärevusest kloppima -- aimasime läbikukkumist.

Kitsast riietekappide ja WCga heledatoonilisest eesruumist jõuame kitsukesse baari, kust vanem daam, kes hilisemat asjade kulgu arvestades osutus tõenäoliselt juhatajaks, suunab meid söögisaali.

Valida on roosades toonides saal, kus kõlavast tümpsust ei õnnestu meil üle rääkida, mistõttu istume esmapilgul veidi tagasihoidlikumana tunduvasse rohelistes toonides saali. Ahto Altjõe peab söögikohta meenutuseks 1970. aastate lõpust. Vaene ja maitsetu ehk olematu sisekujundus kunstiväärtuselt vähemalt küsitavate tekstiilipiltidega, närtsakas kunstroos vaasis, koolilapse kapsastunud kaustikut meenutav menüü, mis täis pastakaga tehtud kirjavigade parandusi, või näiteks olematu joogivalik ei innusta muidu tolerantset Altjõed suhtlema püüdliku ettekandjaga, et välja selgitada söögikoha helgemaid pooli.

Ehkki põhitoitude nimistu on arvuliselt rikkalik, teeb lõunakülalist ettevaatlikuks madal hinnatase, mõeldes hinna ja kvaliteedi suhtele. Eelroaks võtame firma kokteilsalati Stella (20 kr). Põhiroogadest tellime maja kalleimad: Ahto Altjõe Lõheliblika (55 kr), mina firmaroa Stella Rullikese sealihast. Lõuna lõpuks soovime cappucino't (15 kr). Esimene teeninduslik aps tuleb koos jookidega. Mina saan küll soovitud Vichy (8 kr), kuid lõunakülalise apelsinimahla asemele ilmub tomatimahl. Tõsi, märkuse peale viga parandatakse.

Kokteilsalatist pole palju rääkida. Tekib küsimus, mille poolest erineb see kartulisalatist. Kartulitükid on tõesti ebaühtlaselt suured, keeduvorst ei lisa salatile põnevat maitset.

Peagi saabuvad praed, mis annavad lihtsa söögikoha päevaprae mõõdu välja. Garneering ja värsked lisandid on samad. Magusavõitu kaste ei sobi kummagi liha juurde. Lõheliblikas osutub sedavõrd soolaseks ja vist ka veidi puiseks, et Ahto Altjõel jääb üle vaid värskest lisandist rõõmu tunda. Mina saan aru oma searulli soolasusest poole söömise peal -- kui see on sedavõrd jahtunud, et hakkan maitset tundma. Kööki jõuavad tagasi poolikud praed.

Cappucino hindab lõunakülaline tavaliseks piimakohviks. Nõustun. Mõtleme, ehk peaks Stella oma määratlust, nii sisu kui vormi muutma. Söökla termin pole vist aga eriti popp.