Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpank ja vastutus
Pahedest pääsemiseks on maailmas alati käepärast olnud kaks äärmust, kas pööratakse usulisse lunastusse või hakatakse revolutsiooni tegema. Argielus pole neist kummastki eriti kasu.
Kahjuks kipub midagi äärmuslikku ilmnema ka Eesti Panga ümber toimuvas. Panganõukogu on juba pea viis kuud ilma esimeheta. Asi kipub täiendavalt kiiva kiskuma ideega koostada Eesti Panga nõukogu ausatest, õilsatest, tarkadest jne spetsialistidest, kes on üle igapäevasusest ning lähtuvad oma otsustustes rahasüsteemi kõrgematest huvidest.
Seda kõike võiks romantiliselt uskuma jääda, kui taoline käsitlus ei vaataks mööda põhiprobleemist -- Eesti Panga nõukogu ja tema liikmete vastutusest.
Kui vastutuse küsimus pole selgelt lahendatud, ei ole erilist vahet, kas nõukogus istuvad poliitikud või spetsialistid. Esimestel on kalduvus langeda avalikkuse meelevalda, teistel aga professionaalsesse kretinismi.
Nõukogu võib asjatundlikest inimestest koostada nii või naa, kuid tema vastutust tuleb pangaseaduses muuta konkreetsemaks.
Teine aspekt Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamisel on kommertspankade esindajate osalemine selles. Millisel moel ja ulatuses nad peaksid olema esindatud, tuleks eraldi arutada.
Paljude riikide keskpankades on ülaltoodud praktika üsna tavaline.
Sageli nimetatakse sinna ka kaubandus-tööstuskoja esimees. Põhimõtteliselt on asi selles, et otsustamisprotsessist ei saa kõrvale jätta neid, keda see otseselt puudutab.
Eesti Panga nõukogu otsused ei mõjuta ainult pangandus- ja majandussektori tegevust, vaid üsna tuntavalt ka tavakodaniku elu. Tema huvid on kaitstud valitava riigivõimu kaudu.
Eesti Pank on riigiasutus. Riigiasjade eest kannab vastutust poliitiline juhtkond. Seepärast on nende esindajate osalemine Eesti Panga nõukogus samuti vältimatu.