Lao vajalikkus satub kahtluse alla

Logistikapaketi sisseost-mistaktika pani paika Soome pool.

Scansped toob kaubad Eestisse, teostab kõik tolliformaalsused, teeb deklaratsioonid ja ladustab meie kauba. Kui meie kirjutame vastavalt kliendi tellimusele arve välja, siis Scansped komplekteerib kauba ja viib kauba tellimuse esitanud hulgifirma lao ukseni. Piltlikult öeldes ostame sisse logistika tehasest kuni kauba saaja ukseni.

Süsteem toimib ja praeguses situatsioonis ei ole alternatiivsete võimaluste arvutamisel mõtet. Kui enda lao pidamisel hoiad sendi kokku, siis närve kaotad palju rohkem. Lõpptulemusena ei ole ju meie kauba hind klientidele kallim kui konkurentidel.

Muidugi on odavam oma lao ülalpidamine. Tegeleme aga aktsiisikaubaga ja meil isiklikku tolliladu ei ole. Sellepärast hoiame kaupa Scansped Eesti tollilaos.

Oma lao rajamisel oleks laopindade ettevalmistamine kaudne kulutus. Sisuliselt poleks oma lao ülalpidamisel muid kulusid, kui et aeg- ajalt tuleks tellida tolliteenust. Kujutan ette, et saavutaksime märgatava kokkuhoiu ja selle poole me püüdleme.

Logistilist osa, mis puudutab transporti ja kaugvedusid laeva ning autoga, jäävad ka tulevikus kindlasti tegema transpordifirmad. Kui aga firmal on võimalus teha oma ladu, siis kujutan ette, et see on igal juhul kasulik.

Tollilao puhul on küsimus mahus. Kui tegemist on väikese mahuga, siis on mõistlikum avaliku tollilao teenus sisse osta. Enda tollilao sisseseadmisel on mõtet, kui on olemas kriitiline mass kaupa.

Piirkondlike ladude puhul on tendents, et neid püütakse teha minimaalselt (ladustamine hoiab käibevahendeid kinni). Kui lao vajadus tekib, ostetakse teenus sisse ja kasutatakse ajutiselt mingit kaubahotelli.

Eestis on seni paljud arvanud, et oma ladu on ikka kõige õigem. Ladusid oli palju, need olid odavad ja neid sai kergesti kätte. Nüüd on hakatud olukorda ümber hindama. Maa hinnd on tõusnud, personali palk tõuseb, energiakulu suureneb -- ladu hakkab midagi maksma.