Dana elegantne teene Eurovisioonile

20. mai 1998, 00:00

Napoleoni hiilguse lõpliku otsa vor-mistamine oli Waterloos. Sajandeid hiljem võitis rootslaste ABBA Waterloo-sisulise lauluga Eurovisiooni lauluvõistluse. Millegi lõplik vormistamine oli ka tänavusel Eurovisioonil.

Dana International on huvitav meediapersoon, kellesse enne Eurovisiooni suhtuti ettevaatliku ootusärevusega.

Dana särav eurolaulmisel esikohale tulek vajutas ilmaüldsusel üksmeelselt näo pikaks. Senine halvastivarjatud huvi (ehk imetluski) asendus rõhutatud sarkasmi ja viisakamas väljenduses igal võimalusel transseksuaalsusele viitamisega. Ei olnud vist väljaannet, mis mõnuga sellele ei rõhunud. Rääkimata osalejatest, Eesti eurolaulutiimist jt arvustajatest.

Ühtäkki jõuti avastuseni, et Eurovisiooni lauluvõistluse tänavune hääletussüsteem ei kõlba kusagile. Kes (Koit Toome konsultant Jaak Joala) rääkis, et järgmisel aastal võib võistlema saata Maie Parriku, kes (Eesti laulu autor Tomi Rahula) otsis võitjale mingit meditsiinilist diagnoosi. Agarat ironiseerimist ja visioonide pakkumist jätkus mitmeks nädalaks.

Minu arvates on Dana Eurovisiooni-võit hindamatu tähendusega. Ta tõestas Eesti ja tõenäoliselt ka teistele tõsimeelsetele eurolauluvaimustujatele üheselt seda, mida seni vähemalt avalikult tunnistama ei kiputud.

Esiteks seda, et Eurovisioon, võimalik, et algselt tõesti tõsimeelse muusikakonkursina mõeldud, ei ole ammu enam lauluvõistlus.

Eurovisioon on tavaline show-bisnis, meelelahutuslik oksjon, kus ei ole üldse tähtis, mida müüa, oluline on, kuidas müüa. Igatahes mitte igavalt. Kui selle kõrval ka laulu lüüa, eks ole kauplejatel ja poliitikategijatel sellevõrra lõbusam.

Ei usu, et sel juhul, kui otsustamine endiselt puhtalt ?ürii reaks jäänuks, euroesinejate järjestus oluliselt teistsuguseks oleks kujunenud. Mälu on inimestel lühike. Kui Janika eurolauljakarjäär vahevoorus otsa sai, rääkisid asjalised hoolega endisest Jugoslaaviast ja poliitikast. Kui Silvi Vrait vaid mannetud mõned punktid pälvis, teadvustati avalikkusele fakti, kus Eesti hindajale olla pakutud käsi-peseb-kätt-tehingut.

Ifi-Maarja hiilgeaeg pani arvustajate suud lukku ja kõik tundus nii ilus ja õiglane, et igaks juhuks kultiveeriti hoiatavat legendi -- mis saab, kui Eesti võidab, mis kulud see kaasa toob jne. Räägiti ka spetsiifiliselt euromaitsest, mallist, mille järgi lugusid tehakse. «Mere lapsed» pidi olema europerfect, millega mindi peaaegu et võitma.

Tänane Eurovisioon tõi kainenemise. Polnuks Danat, oleks ilus müüt veel aegu vindunud. Dana International näitas omal elegantsel viisil kätte, mis reeglid Eurovisooni lauluvõistluseks nimetataval konkursil tegelikult maksavad.

Olnuks Koit Toome eelmises elus känguru, Silvi Vrait sünnipäraselt sisalik ja Maarja-Liis makaron, ei oleks Eesti sellesisulist vihjetki endale lubanud. OK, ent järgmise konkursi jaoks oleks kõrva taha panna ka see, et ehk tasuks pingsa eurorafineerituse poole püüdlemise asemel millegi originaalsega proovida. Danat kopeerida ei tasu, see enam ei müü.


Tiit Reinart on Äripäeva arvamustoimetaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing