Läti kaldub demokraatiast kõrvale

20. mai 1998, 00:00

Läti majandus võib olla tõusuteel, kuid riigi julgeolekuorganite ja kohtute käitumine ajakirjandusvabaduse suhtes sunnib küsima, kas võimude eesmärk pole mitte autoritaarse turumajanduse kehtestamine.

Läti majandusedust kõnelevad mitmed tegurid. Muu hulgas ajalehe Dienas Bizness korraldatud küsitlus, mille järgi läinud aasta tõi enamikule riigi 300 juhtivast ettevõttest käibe kasvu.

Rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnangutabelis lõpetas Läti 1997. a heade tulemustega. Aprilli 0,7% inflatsioon oli küll kiirem kui Eestis ja Leedus, kuid tingitud peamiselt 2002. a oma monopoolse positsiooni kaotava Lattelekomi teenuste hinnatõusust.

Rahvusliku partei Isamaale ja Vabadusele peaministril Guntars Krastsil on õnnestunud moodustada enam-vähem stabiilne vähemusvalitsus, mis tõenäoliselt püsib kuni sügiseste parlamendivalimisteni. Venemaa ähvarduste peale kehtestada Läti suhtes majandussanktsioonid kutsus Guntars Krasts Läti ettevõtjaid üles oma tegevust mitmekesistama ning vähendama sõltuvust ettearvamatust naabrist.

Kriisi ajal valitsusest lahkunud Saimnieksi (Peremees) partei esimees Ziedonis Cevers astus läinud nädalal tagasi, mida poliitikavaatlejad tõlgendavad kui tehtud vea tunnistamist.

Partei toetajate hulk on mõni kuu enne valimisi langenud 7 protsendile.

Ehkki Läti näib läbivat samu tõuse ja mõõnu kui iga teinegi demokraatlik riik, annavad muretsemiseks alust hiljutised pressivabaduse piiramise ilmingud.

Sel kuul tuli Moskvaga suhete teravnemise ajal Venemaa ja selle ajaloo kohta kriitilisi artikleid kirjutanud Juris Rudevskisel oma kirjutiste kohta rida-realt aru anda Läti kaitsepolitseis. Ajakirjaniku tagakiusamine väidetava rahvusvaenu õhutamise eest jätkub, ehkki rahvusvaheline avalikkus tõlgendab survemeetmeid ajakirjandusvabaduse piiramisena.

Umbes samal ajal nõuti majanduslehelt Dienas Bizness ühe 1993. a avaldatud tsitaadi tagasivõtmist, kus tollane Läti riigikontrolli revident nimetas Läti Merelaevanduse juhte aferistideks. Praeguseks pensionile jäänud revidendilt nõutakse 2500-latist kahjutasu, mis Läti pensionäride olukorda arvestades on võrreldav kogu vara konfiskeerimisega. Muidu rakendatakse selliseid abinõusid ainult rängimate majanduskuritegude puhul, nagu ulatuslik salakaubavedu, narkokaubandus jms.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing