Kaubandus ees, poliitika järel

25. mai 1998, 00:00

Saksamaa presidendi Roman Herzogi hiljutine käik Eestisse Tallinnale Lüübeki linnaõiguse andmise 750. aastapäeva puhul oli ilus ?est ja ärgitus tegevvõimule. Sest ehkki läinud nädalal Tallinnas kohtunud Saksamaa Eesti, Läti ja Leedu suursaadik ning välisminister Klaus Kinkeli Balti-nõunik Hans Henning Horstmann nimetasid Saksamaa suhteid kõigi Baltimaadega väga heaks ja Läänemere ruumis toimuvat Saksa elulisi huve puudutavaks, on suurriik Saksamaale Balti probleem esialgu teisejärguline, isegi tüütu.

Saksamaa on riik, kes kindlalt ja pragmaatiliselt ajab oma asja. Koos Prantsusmaaga etendab ta juhtrolli Euroopa Liidus (EL), kus loodava rahaliidu keskpank järgib Saksa liidupanga eeskuju. EList laiemaid eesmärke teenivad sõprade Helmuti, Borissi ja Jacques'i kolmikkohtumised, mille ajendiks on Prantsusmaa USA mõju foobia ning Prantsuse-Saksa huvi Venemaa stabiilsuse hoidmisel ja oma majandustaotluste kaitsmisel.

Majandussuhetes Venemaaga püüab Saksamaa tagada endale toorme hankimist, mille näiteks on eelmisel nädalal sõlmitud Ruhrgasi ja Gazpromi gaasitarneleping aastani 2020, aga samuti kindlustada eksporditurgu. 1997. a kasvas Saksa eksport Venemaale 23% ja selle maht oli 131,2 mld Eesti krooni, impordi maht aga 136,8 mld krooni.

Samas kaalukategoorias Saksamaa jaoks on oma ajalooliste naabrite Poola, T?ehhi ja Ungari, aga ka Sloveenia, Slovakkia jt kiire tõmbamine ELi ja NATOsse. Saksamaa kindlustab oma tagahoovi -- nõnda iseloomustas seda protsessi Küprose vaidluste ajal Türgi peaminister.

Ka selle piirkonna riikidega on Saksamaa kaubavahetus väga ruttu arenenud. Mullu vedas ta kaupu Poolasse 165,6 mld, T?ehhi 132 mld ja Ungarisse 92,8 mld krooni eest.

Alles pärast seda tuleb Saksa valitsuse jaoks Balti probleem, kuid see ei tohi segada eelmainitud prioriteete. ELi pürgijate valikul pooldas välisminister Kinkel mäletatavasti kindlalt ELi ja NATO paralleelset laienemist, mis tähendanuks Eesti ELi laienemise ukse taha jäämist, kui meil poleks olnud Põhjamaade toetust. Mäletame ka kantsler Kohli vastumeelsust Balti liidritega kohtumise suhtes.

Seetõttu pole imeks panna, et näiteks 39 mln elanikuga Poolal on Saksamaaga viisavabaduse leping, Baltimaadel aga mitte.

Ja kuigi hr Horstmann väitis, et viisavabaduse eelduseks olev põgenike tagasivõtu leping on peatselt valmis, ning suursaadik Bernd Mützelberg kinnitas, et ka Saksa ja Baltimaade viisavabaduse leping on koostamisel, näitab Saksa siseministeeriumi hoiak, et sel aastal viisavabadust ilmselt ei tule.

Poliitilistest suhetest ei lase end häirida aga Saksa ja Baltimaade kaubavahetuse kiire areng. Juhtpositsioonil on Leedu, kuhu Saksa eksport 1997. a kasvas 55% ja oli 13,6 mld krooni. Järgnes Läti 7,2 mld krooniga.

Eesti majandusministeeriumi andmeil tarnis Eesti mullu kaupu Saksamaale 2,3 mld krooni eest ja ise importis 6,2 mld eest.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:33
Otsi:

Ava täpsem otsing