Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankade ühinemine lõpetab pangakarjääre

    Nelja panga ühinemisel kaheks koondatakse hulk inimesi, keda pole pankade personalijuhtide arvates küll nii palju, kui esialgu (umbes 800 inimest) väideti, kuid siiski piisavalt palju, et mitte leida endale kohe väärilist töökohta, rääkimata karjääri jätkamisest panganduses.
    «Kindlasti vabaneb töölt inimesi, kes on oma tuleviku seostanud pangandusega, kuid nüüd peavad sellest konkurentsi tingimustes kõrvale jääma,» nendib konsultatsioonifirma Fontes personaliotsingu direktor Kaire Sutt.
    Hulga rahandusspetsialistide ilmumine tööjõuturule on personaliotsinguga tegelevate firmade jaoks loomulikult positiivne. Suti sõnul on nende andmebaasis juba mitmeid Tallinna Panga inimesi ja sügiseks suureneb tööd otsivate pangaametnike arv kindlasti veelgi.
    Konsultatsioonifirma Ariko Reserv tegevdirektori Igor Pässi hinnangul puudutabki ühinemine eelkõige just keskastme spetsialiste, kes osakondade liitmisel hakkavad üksteist dubleerima ning väikseim on kaotus tellerite hulgas.
    «Probleemne on ka see, et pangandus on võrdlemisi spetsiifiline ala ja ei või teada, kuidas õnnestub pangandusspetsialistidel sulandumine mõnda teise valdkonda,» märgib Päss. «Kuid muidugi võib eeldada, et need inimesed on andekad ja õppimisvõimelised.»
    1127 töötajaga Ühispanga personalidirektor Külli Peet tunnistab, et pangas koha kaotanud inimestel on üsna raske endale samaväärset kohta leida. Aga Peet ei usu, et koondatud töötajatel võiks tekkida probleeme tasustamisega, sest pangandus pole enam teistest valdkondadest väga palju rohkem makstud ala.
    Tallinna Panga pangakaartide osakonna juhataja Tammo Otsasoo oma töökoha pärast ei karda. «Mul on siiski olemas ka varuvariandid,» lisab ta.
    Otsasoo tunnistab, et liituvad pangad otsivad parimaid inimesi ja mitut spetsialisti pole sama ala peale vaja. «Probleem tekib paljude jaoks kindlasti ka sellest, et koondatutele ei pakuta senisega võrdväärset tööd,» märgib ta.
    Otsasoo lisab, et keskastme juhid küll ei karda, et neile üldse midagi ei pakuta. Tema hinnangul on keskastme juhid siiski soodsas olukorras, sest peaksid tööturul nõutud olema. «Panganduses on neil praegu muidugi raske tööd leida, aga paljudel pangandusspetsialistidel on tegelikult ju hoopis teine eriala,» lausub Otsasoo.
    Külli Peet väidab, et Ühispangas teevad inimesed ilma ärevuseta oma igapäevast tööd. «Kedagi ei koondata päevapealt,» ütleb Peet.
    Kuid Ühispanga töötajatel on keelatud ilma avalike suhete osakonna nõusolekuta ajakirjandusele kommentaare anda.
    Ühe Hansapanga anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnul on pangas meeleolu ühinemise suhtes neutraalne, pole paanikat ega ka ülevoolavat optimismi. «Kellelegi pole ju veel öeldud, kas ta saab ühinenud panka tööle või mitte,» räägib ta.
    1308 töötajaga Hansapanga personalijuhi Agve Aasmaa kinnitusel pole konkreetset koondatavate numbrit veel olemas. «541 tööta jäävat inimest Hansa- ja Hoiupanga ühinemisel on ülepakutud,» väidab Aasmaa. Tema arvates pole klienditeeninduse ning müügitöö poolelt inimeste ülejääki, mistõttu tellerid võivad kõigis pankades kergemalt hingata.
    Ka 461 töötajaga Tallinna Panga personaliosakonna juhataja Hels Mikkali meelest on emotsioonide ajel tekkinud numbrid üks asi ja tegelikkus hoopis teine. «Meeskondade koostamisel lähtume siiski tasakaalustatusest ja printsipiaalsusest,» kõneleb ta.
    Pankade liitumine peaks lõpule jõudma sügiseks, töötajate saatus aga selguma suve jooksul.
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Aktsia, mis tegi 2400 dollarist miljoni
Miljoni dollari suuruse aktsiaportfelli loomiseks ei ole vaja omada riskantseid kiire kasvuga tehnoloogiaaktsiaid, ühe aktsia valik võib olla kõik, mis on vajalik suure finantsportfelli loomiseks.
Miljoni dollari suuruse aktsiaportfelli loomiseks ei ole vaja omada riskantseid kiire kasvuga tehnoloogiaaktsiaid, ühe aktsia valik võib olla kõik, mis on vajalik suure finantsportfelli loomiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.