Kodune turvasüsteem

26. mai 1998, 00:00

Soovides paigaldada turvasüsteemi, ei pea tingimata sõlmima lepinguid, maksma liitumise ja installaltsiooni eest ning tasuma kuumakse ja valehäiretrahve. Te võite paigaldada endale ise turvasüsteemi, mis häire korral teatab sellest automaatselt.

Numbrid, kuhu jaam häirest teatab, määrab seadme omanik. Number valitakse peajaamas automaatselt 15 korda, kuni on saadud kolm edukat ühendust. Peajaama paigutatud liikumisanduri jälgimisulatus on 110 kraadi ja üheksa meetrit.

Valgustatud klaviatuur kergendab seadme kasutamist ja LED-tuled näitavad süsteemi hetke programmi.

Peajaam töötab patareidega, seega ei jää signaal edastamata elektrikatkestuse korral. Ka ei kasutata korteri ilmet rikkuvaid kaableid. Patareisid tuleb vahetada umbes kahe kuu tagant.

Seadme juurde kuulub kaugjuhtimispult ja patareidega töötav ukse või akna andur.

Süsteemile saab lisada lisapulte ning andureid. Hädaabinupuga, mille võib panna randmele nagu käekella, saavad häire peajaamale ja sealt appitulijani edastada üksi kodus olevad lapsed, haiged või vanurid.

EKSPERTHINNANG Rainer Grenman
Eesti Turvakeskuse AS tehnikadirektor
Süsteem täidab oma ülesande lokaalse sireeni käivitajana ja operatiivse teabe edastajana. Kuigi ta on juhtmeteta ja kergesti paigaldatav, leidub tal siiski rida puudusi:

  • reeglina lõigatakse telefoniliinid enne vargust läbi, mistõttu on helistamine võimatu. Alternatiivina võiks pakkuda mobiilside, mis aga teeks süsteemi kallimaks;
  • kohaliku sireeni lõhkumisele ja süsteemi kasutuks muutmisele kulub kõige rohkem minut;
  • raadiovalveseadmed on võrreldes kaabliga ühendatud seadmetega kallimad ja vähem valehäirekindlad.
  • Süsteemi isepaigaldamise võimalus on aga olemas ka tavalise valvesüsteemi puhul. Parima tulemuse saavutamiseks peaks kasutama siiski asjatundja abi.

    ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing