Äge võitlus Kaspia mere nafta pärast

28. mai 1998, 00:00

Ei ole juhus, et Turkmeenia president Saparmurat Nijazov oli läinud juulist peale juba neljas Kaspia mere piirkonna riigipea, kes aprilli lõpus Washingtonis visiidil käis. USA-l õnnestus temalt välja kaubelda leping, mille alusel uuritakse, kas Kaspia mere põhja kaudu saaks Turkmeeniast Bakuusse gaasijuhet vedada. USAd huvitab, et gaasijuhe kulgeks edasi Aserbaid?aani ja Gruusia kaudu Türgi nafta- ja gaasisadamasse Ceyhani. Nii oleks gaasile avatud tee läände Venemaast mööda.

USA energiapoliitika huvi Kaspia mere piirkonnas seisneb selles, kuhu tulevad uued nafta- ja gaasijuhtmed, kelle kontrolli all need on ja missugustest sadamatest veetakse naftat ja gaasi läände ja Aasiasse. Prognooside kohaselt kujuneb suhteliselt vähe läbiuuritud Kaspia mere nafta- ja gaasiväli tuleva aastatuhande algul Lähis-Ida omast väiksemaks, kuid Põhjamere leiukohaga võrdväärseks.

USA taotluseks on hoida ära ühelt poolt selle piirkonna sattumine Venemaa ja Gazpromi kontrolli alla ning teiselt poolt jätta Iraani osa piirkonna energiaturu arengus võimalikult väikeseks.

Madalast nafta hinnast mõjutatud Venemaa püüab omakorda Kaspia-äärsetele riikidele survet avaldada, et nad toetaksid Venemaa kaudu kulgevaid nafta- ja gaasijuhtmeid. Selleks on ta nõus isegi lõpetama tülitsemise Kaspia mandrilava kuuluvuse pärast ja on soostunud selle võrdse jaotamisega kõigi rannikuriikide vahel.

Suurendades energiapoliitika kaalu, nimetas Jeltsin ärimees Boriss Berezovski SRÜ riikide organisatsiooni peasekretäriks ja suunas asepeaminister Boriss Nemtsovi Gazpromi juhatusse. Nende otsene ülesanne on kallutada SRÜ riike energiakoostööle Venemaaga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et huvide põrkumisele vaatamata on kõigi selle piirkonna riikide taotluseks muuta Kaspia piirkond kaalukaks tegijaks, mis suudab edaspidi kaasa rääkida nafta ja gaasi pakkumises ja hinna määramises. Prognooside kohaselt kasvab Euroopa naftatarve lähiaastail miljardi barreli võrra ning Aasia oma järgmise 10--15 aasta jooksul 10 miljardi barreli võrra. KL-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing