Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Taani -- paradoks Euroopas

28. mai 1998, 00:00

Kuni hääletuse viimase nädalani on Amsterdami lepingu toetajatel olnud enam-vähem kümneprotsendiline edumaa. Nädala algul oli lepingu poolt 48 ja vastu 38 protsenti küsitletud taanlastest.

Taani valitsus on teinud panuse jah-vastusele. Keegi Taanis ega Euroopa Liidus ei oska ennustada, mis saab siis, kui Taani rahvas ütleb Amsterdami lepingule «ei».

Selle nädala alguses käis Taanis rühm Eesti parlamentääre ja ajakirjanikke, kellele usku jah-leeri võitu kinnitasid mitmed Taani ametnikud ja poliitikud. Taani Kuningriigi esimene suursaadik Brüsselis Niels Ersb¢ll pidi kohtumise hakatuseks siiski möönma: «Taani on täis vastuolusid.»

Ehkki väike, on Taani ELi üks rikkamaid riike. Ehkki rikas, on Taani ELi ühiskassast rohkem raha saanud kui sinna maksnud. Ehkki hinnad on Taanis kõrged, konkureerivad maailmaturul edukalt nii Taani põllumajandus kui tööstus.

Esimest korda selle 25 aasta jooksul, mil Taani on olnud Euroopa Liidu liige, käsitleb üks kaalukas liiduleping just Skandinaavia riigi jaoks olulisi väärtusi -- keskkonnaküsimusi, inimõigusi ja sotsiaalset kaitset -- ja ikka leiavad taanlased põhjust kahelda. Piir lepingu poolt- ja vastuleeri vahelt läheb enam-vähem keskelt.

Vastuoludest annab tunnistust seegi, et samal ajal kui Taani valitsusametnikud Eesti delegatsioonile Amsterdami lepingu nüansse selgitasid, ennustas parlamendihoone ette telkinud seltskond häda ja kadu uue Paabeli torni ehitajaile, kes loodavad jõukust ja kaitset leida omal jõul rajatud Euroopa kindluses. «Jumal nuhtleb uhkeid,» manitses Mooses, kelle misjonitelk seisis parlamendihoone ees iga päev.

Taani valitsus ja suuremad parteid toetavad Amsterdami lepingut nagu üks mees, kuid volitus selle kinnitamiseks peab tulema rahvalt. Taani põhiseaduse kohaselt tuleb rahvahääletusele panna iga otsus, mis riigi iseseisvust ja otsustusõigust piirab.

Taani Euroopa-referendumite traditsioon läheb tagasi 1972. aastasse, mil otsustati ühinemine Euroopa Liiduga. Sellele järgnes 1986. aastal Euroopa ühisturu seaduse kinnitamine ning kaks referendumit Maastrichti lepingu üle 1992. ja 1993. aastal, sest esimesel korral lükkasid taanlased lepingu tagasi.

Nii on iga Taani referendum olnud omamoodi teetähiseks Euroopa koostöö süvenemisel. Algselt kuue riigi tolliliidust ja ühisest põllumajanduspoliitikast on tänaseks välja kasvanud Euroopa Liidu ühisturg. Maastrichti lepingule tuginev ühisrahale üleminek toob kaasa tihedama koostöö ka rahapoliitika alal. Taanis hääletusel olev Amsterdami leping loob alused koostöö laienemiseks poliitikasse.

Peale selle saab Amsterdami lepingu lisaks nn Schengeni leping, mis tähendab seda, et ELi liikmesriikide vahel kaob piirikontroll ja tekib ühine põgenike- ja immigratsioonipoliitika.

Taani valitsus toob lepingu toetuseks välja kolm peamist põhjust.

Peale selle, et Amsterdami leping on Maastrichti lepingust lihtsalt parem, peab Taani valitsus kõige olulisemaks eelduste loomist uute riikide vastuvõtmiseks Kesk- ja Ida-Euroopast.

Oluline on seegi, et leping jätab jõusse kõik Taanile 1992. a Maastrichti lepingu nurjunud hääletamise järel tagatud eritingimused, millega Taani võib kõrvale jääda muuhulgas ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast, rahaliidust, õigus- ja sisepoliitikast ning ELi kodakondsusest.

Kõigele lisaks astub Amsterdami leping sammu lähemale Skandinaavia riikide heaoluühiskonna mudelile, keelustades seaduse tasandil igasuguse diskrimineerimise ning lisades tööhõive, tarbija- ja keskkonnakaitse ning ELi puudutavale informatsioonile parema juurdepääsu sätted.

Kuid lepingul on ka parem- ja vasakradikaale ühendav vastasleer, kelle argumendid on kohati niisama veenvad kui lepingu pooldajatel.

Enim kõlapinda on leidnud üleskutse peatada edasimarss Euroopa superriigi suunas, mis kosub ja kasvab liikmesriikide demokraatlike õiguste arvel.

Järjest rohkem on valdkondi, kus otsustajaks pole mitte rahvas ega rahvusriigi parlament, vaid kitsas ELi bürokraatide eliit, samal ajal kui otsustatut muuta on demokraatia defitsiidiga süsteemis praktiliselt võimatu.

«Me ei usu, et poliitiline tsentralism võiks lahendada Euroopa ees seisvad probleemid,» väidab ei-leer, eelistades ideoloogiale rahvusriikide tegelikku koostööd.

Palju vaidlusi tekitas Schengeni lepingu liitmine Amsterdami lepinguga, mis sisepiiride kadudes tähendab seda tugevamat kontrolli bloki välispiiril ehk nn Euroopa kindluse tekkimist.

Bloki sees tähendab see lepingu vastaste sõnul politseiriigile omast kontrollisüsteemi, kus kodanike kohta talletatakse igasugust infot. Piirikontrolli kaotamine on andnud ainest nii loosungite «piiritu kontroll» kui «piiritu maffia» tarvis.

Radikaalsemates avaldustes on väidetud sedagi, et leping ei kõnele midagi liidu laienemisest. Uute liikmesriikide vastuvõtmiseks vajalikest eeldustest pole lepingus lahendatud ei ELi institutsioonide reformi ega muudatusi ELi ühises põllumajanduspoliitikas ja strukturaalabi jaotamises.

Ei-leeri eesmärk ei ole Euroopa koostöö õõnestamine, vaid sügavama integratsiooni peatamine. «Siiani ja mitte rohkem,» ütles Maastrichti lepingu mahahääletamise järgi nime saanud Juuniliikumise üks juhte Lars Kaaber.

Kui Amsterdami lepingut ei ratifitseerita, tuleb see uuesti arutlusele, mis võimaldab tekstis olulisi parandusi teha ning mis annab lisaaega lepingu punktide tagamaade mõistmiseks.

Taani on üks kolmest Euroopa Liidu riigist, kus rahval on veel säilinud võimalus Euroopa Liidu asjades kaasa rääkida. Iirimaal tehti rahvahääletus koos Põhja-Iirimaa rahulepingu hääletusega, Portugalis on hääletus alles ees.

Juuniliikumise esindajate sõnul peavad taanlased hääletama minnes tunnetama oma vastutust kõigi ELi kodanike ees, kellel hääleõigus puudub. Seda tuletasid neile meelde ka Taani ajakirjanduses kihutustööd teinud rootslased, kelle eest otsuse tegi Rootsi parlament.

Mis aga saab siis, kui taanlased tõesti Amsterdami lepingu tagasi lükkavad, seda ei tea praegu keegi. Musta stsenaariumit Taani valitsusel ei ole.

Kindlasti ei peataks Taani «ei» Euroopa Liidu laienemist ega rahaliidu tulekut, usub Taani välisministeerium, küll venitaks see neid protsesse.

Ka ei tähendaks Amsterdami lepingu tagasilükkamine Taanile Euroopa Liidust lahkumist. Selle asemel võib Norra eeskujul kõne alla tulla lõdvem liit. Taanile uute eritingimuste väljakauplemise on peaminister Poul Nyrup Rasmussen välistanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing