Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ruhnu vajab turgutamist
Ruhnu on vaeseim vald Eestis, riik maksab talle võrreldes teiste valdadega kõige rohkem peale. Eelmisel aastal sai 60 elanikuga Ruhnu vald üksikisiku tulumaksu 125 000 krooni ja maamaksu 20 000 krooni. See oligi pea kogu omatulu ja moodustas viiendiku valla eelarvest.
Ruhnus pole turismitalusid ega avalikku söögikohta. Sinna on ka pea võimatu maja või suvilat osta, ehkki vabu maju on. Paar aastat tagasi müüdi üks väike telliskivimaja selle kandi kohta röögatult kõrge hinnaga, saja tuhande krooniga. Alla selle ei nõustu nüüd ükski majaomanik hinda laskma.
Saarerahva arvates on kõik kinni sadamas, kuhu on vaja investeerida 40 miljonit krooni. Sadam on lagunenud ja tihti peksavad lained laevu nii raevukalt, et pole võimalik randuda.
Rahuliku loomuga vallavanem Vello Kümmel märgib iga jutu lõpuks nagu refrääniks: kuni pole sadamat, pole siin ka midagi ette võtta. Ta on Eesti kõige madalama palgaga vallavanem, teenides 3000 krooni kuus. Saare peal on see üle keskmise palk. Kümmeli arvates teenivad Ruhnus kõige rohkem piirivalvurid, nii neli tuhat krooni.
Saare ainus ärimees on jutukas kaupmees Vitali Gerne, kes kihutab napilt üle kümne ruutkilomeetrisel saarel ringi kollase Mercedesega, automakist kõlamas ansambel Smokie paarikümne aasta tagused lood.
Gerne rendib saare ärikeskust. Kaupluse läbimüük on 30 000 krooni kuus, lisaks kuuluvad kaupluse juurde lihtsad ööbimiskohad ja tellimuse peale töötav kõrts. Juba esimese pooltunni järel reedab Gerne, et tegelikult kuulub kogu kompleks ühele Pärnu advokaadibüroole.
Gerne naisel on samuti Mercedes. Seda hoitakse Saaremaal Nasval, et oleks millega seal suuremal saarel sõita. Kodus on neil uus automaatpesumasin ja tagatoas näitab teler SAT-TVd. Küsimuse peale, kas oled siis saare peal kõige rikkam, Gerne ägestub. «Kogu minu rikkus on vaat siin,» toksib ta endale vastu pead.
Tema kaupluses pole kuigi suurt valikut. Leiba tuuakse tellimise järgi. Kui tellimuse esitamata jätad, oled nädala leivata. «Mis ma võtan neid kaupu siia endale näkku naerma,» laiutab kaupmees käsi.
Kohalik rahvas nuriseb, et Vitali kaup on kallim kui Saaremaal. Tõsi, õlu ja napsud on kallimad kui mujal, sest alkoholiveo pealt tuleb kaupmehel maksu maksta.
Gerne naine Linda näitab võlglaste vihikut. Mõnel inimesel on üleval vaid paarikroonine võlg. Kõige suurem võlg näib olevat ligi kakssada krooni. Kaupluses on Hoiupanga makseterminaal, mis möödunud sügisel korraks rivist välja läks, sest hiir näris telefonijuhtme läbi.
Päevasel ajal on elu saarel loid. Elevust toovad vaid piirivalvurite laigulised maastikuautod, millega mehed unnates kurve võtavad.
Kaupmees Gerne piirivalvureid ei armasta. Tema meelest on nad liiga palju raha raisanud ja ehitanud uhkeid maju. Et Gerne pole seda oma teada jätnud, siis ei osta piirivalvurid enam tema juurest kaupa, vaid lasevad tuua laevaga. Vahel viina ostavad.
Saare täiskasvanutest töötab paarkümmend, ülejäänud on lapsed, pensionärid või kindla ametita. Vastu ootusi tegeleb vähe inimesi kalapüügiga, vald on välja andnud vaid neli püügiluba. Ühega neist püüab vallavanem, teisega Vitali Gerne.
Neljapäeviti ja laupäeviti maandub lätlastelt renditud AN-28 Ruhnu lennuväljal ehk karjamaal. Reis üle mere kestab paarkümmend minutit. Laevaga võtab teekond kuus tundi. Vald maksab igale õhureisile 19 000 krooni peale, saades selle raha omakorda riigieelarvest.
Kohalikud lendavad 50kroonise piletiga, välismaalased 350 krooniga. Mandrirahvas saab ühe otsa pileti kätte 200 krooniga.
Lennukiga tuuakse kohale kõik vajalik, nagu toit, alkohol, ehitusmaterjal, tomatitaimed, mullikad ja seapõrsad.
Noori on Ruhnus vähe, põhiliselt on esindatud kaks põlvkonda: alates keskeast ja kuni kümneaastased. Kooliõpetajateks on siiski kaks noort naist. Üks neist harrastab koos omavanuse sõbrannaga ettevõtlust, olles sellega Vitali Gernel pinnuks silmas.
Nad korraldavad aeg-ajalt alkoholi ja maiustustega baariõhtuid. Maikuu baariõhtu algas kohalikus rahvamajas pool kümme. Kümneks olid pidulised koos: kolm piirivalvurit, kooliõpetaja oma mehega ja peokorraldajad ise. Istusid kambakesi ümber suure laua ja ajasid lahjade alkoholijookide innustusel juttu.
Esmaspäeval külastas Ruhnut kolm ministrit: Olari Taal, Peep Aru ja Raivo Vare. Nad jõudsid pärast üheksat ja kaks läksid minema, räägib vallavanem Kümmel järgmise päeva hommikul. Vare lubas, et esialgu oleks võimalik sadamasse investeerida 15 miljonit krooni.
Järgmisel esmaspäeval toob lennuk Eesti Energia uue juhtkonna, kellelt Kümmel loodab heakskiitu oma tuuleenergia jaama plaanile. Juuni alguses lendab kohale riigikogu rahanduskomisjon, kellelt Kümmel loodab heakskiitu sadamaprojektile. Vaja oleks investeeringuid, reklaami, ärimehi, õhkab vallavanem Kümmel.