Eesti Iiri--Taani teelahkmel

01. juuni 1998, 00:00

Kommunismiparadiisist lapitud särgi ja skeptilise meelega pääsenud Eesti mõtleb, kulm kurdus, kas minna Euroopa Liitu või ei. Ühelt poolt oleks loomulik, et vaene neid ihkab rikkasse tallu miniaks, aga teisalt jälle ei tahaks, et nad meie õuele kaklema tuleksid. Et Eesti ei ole sugugi esimene väikeriik, kel säherduse valiku ees tulnud seista, siis vaataks õige, kuidas Iiri ja Taani käsi on käinud.

Iiri ja Taani astusid koos oma suurima kaubanduspartneri Suurbritanniaga Euroopa majandusühendusse (EL) 1973. a. Seal oldud 25 aasta jooksul on iirlaste suhtumine ELi palju optimistlikum kui taanlastel. Miks?

Olulise põllumajandusmaana on rikas Taani saanud ELilt ohtralt subsiidiume ning ühiskassasse ise seni vähem maksnud. Ühisturus on avardunud Taani ekspordivõimalused ja vähenenud sõltuvus Briti turust. Taani kroon on pikka aega olnud seotud Saksa margaga ja püsinud tugev, sest konservatiivide alustatud ja sotside jätkatud tasakaalus eelarvepoliitika on riigi majanduse heale järjele upitanud. Arengut soodustaks veelgi rahaliitu minek, mida mõistavad majandus- ja poliitikaringkonnad, kuid rahvas ajab sõrad vastu.

Käes on hetk, kus kooreriisumise aeg on läbi ja tuleb hakata teiste heaolu kinni maksma. Põhjala iseolemisega harjunud taanlastele ei meeldi enam, et hüvedega kaasneb piiride avanemine Schengeni ruumis ja tööjõu vaba vool siseturul. Kõrval omapäi elav jõukas Norra paneb kindlasti mõtlema, miks peaaegu niisama tugeva majandusega Taani peab järjest rohkem suveräänsust Euroopa vägevatele loovutama.

Ja tagajärg on skisofreeniline: rahvas on lõhestunud ning kuristik on ka rahva ja Brüsseliga asju ajava valitsuse, riigi rahvuslike ja majanduslike huvide vahel.

Erinevalt taanlastest on 3,6 mln iirlast EList vaimustatud, ristides vanades heades pubides isegi sändvit?id euronimedega, nagu Struktuurivemp jne. 1937. a Briti impeeriumist iseseisvunud Iirimaa oli kuni ELi astumiseni saareriigi vaeseim osa ja endise emamaa tagahoov. Kuid ELi avanenud rahakraanid (tänavu maksab Iirimaa ELile 8 mld ja saab vastu 38 mld Eesti krooni) ja ettevõtlust soodustavad madalad maksud, mis on toonud riiki miljardilisi kõrgtehnoloogiainvesteeringuid, on elatustaseme kiiresti brittidega võrdsustanud. Just tänu Brüsselile, kus iirlased saavad brittide ja teistega võrdse partnerina asju ajada, on iirlaste eneseteadvus kõvasti tõusnud ja taganud valitsuse eurosammudele rahva kindla toetuse.

Iirlaste julgus kasvas sedavõrd suureks, et nad otsustasid naela revalveerida ja minna rahaliitu ilma brittideta, ehkki sõltuvus Briti naelast on suur. Iirlastel jätkus isegi mehisust Põhja-Iiri 30aastase verevalamise lõpetanud rahulepingus loobuda Põhja-Iirimaa Iirimaaga ühendamise nõudest, mis seisab nende põhiseaduses.

Võime tõdeda, et Eestil on tajutavaid ühisjooni nii Taani kui Iirimaaga. Sõltub eestlastest, kuhu Eesti tee käänab.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:35
Otsi:

Ava täpsem otsing