Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norma saab 120 mln krooni sündikaatlaenu
Küsimustele vastab EBRD Ida-Euroopa divisjoni juht Alain Pilloux
Norma kavatseb 8,8 mln krooni kasutada investeeringuteks keskkonnasäästlikkusse. Lõviosa laenust ehk 104 mln krooni annab Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD), 16 mln krooni lisab sündikaatlaenu Eesti Investeerimispank (EstIB).
See on märk suunamuutusest Eestis. EBRD on suunanud vahendid kolme sektorisse -- rahandus, infrastruktuur ja tööstus. Eestis olime siiani aktiivsed rahanduses ja osaliselt ka infrastruktuuris. Nüüd on meil aeg pöörata rohkem tähelepanu tööstusele.
Me toetame ettevõtteid, kes tahavad investeerida välismaale, kes tahavad osta välisettevõtteid. Ükskõik, kas siis teistes Balti riikides, Poolas, Ukrainas või Venemaal. On suur vahe, kui firma ületab esmased vajadused leida turg ja toota kasumit. Areng jätkub ja seda tuleb toetada ning siin on näha muutusi.
Algul ei olnud võimalik investeerida otse firmadesse, kus olid liiga väiksed projektid. Siis me tegime krediidiliini pankadele. Pangad aga andsid raha laiali firmadele. Nüüd on majanduse arenguga firmad kasvanud ja võimelised ette võtma suuremaid projekte. See on efektiivsem ka firmadele, sest vahendamine jääb ära.
Ei ole sellist piiri. Kui teil on vaja näiteks miljon dollarit, pole kõige targem minna seda laenama suurest pangast. Me ei keeldu samas finantseerimast ühe miljoni dollari projekti, kui ta annab silmaga nähtava tulemuse. Meilt saab soodsalt raha, aga seda ei saa kergelt.
Väiksematele ettevõtetele me laenu ei anna, aga teeme seda firmade omakapitali kaudu. Selleks on loodud investeerimisfondid. Nii on Baltimaade väikeettevõtetele mõeldud Balti väikekapitali fond, mida me toetame. Ma loodan, et see on lisaallikas väikeettevõtetele.
Sõltub sageli informatsioonist, mida saame. Kui informatsioon on korrektne, ei võta see kunagi rohkem kui neli kuud. On olnud ka projekte, mida arutati kaks aastat. Eesti firmadele on maksimum neli-viis kuud.