Ida-Euroopa börsid peletavad ja peibutavad

Artikkel

- Uudised
- 1. juuni 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ida-Euroopa börsid peletavad ja peibutavad
«Kardetakse, et kui rubla devalveeritakse, kukuvad selle mõjul kõik arenevad turud,» ütles Merrill Lynchi analüütik Dan Lubash.
«Valdavalt on tegu finantspaanika levimisega,» ütles Philip Poole ING Barings pangast. «Tegelikult on Ida-Euroopa ja Venemaa majanduslikud sidemed nõrgenenud, kuid investorite usaldus kõigub. /--/ Kogu piirkonnas on aktsiaturud languses ning valuutad nõrgenenud,» jätkas ta.
Samal ajal kasvab Poola majandus aastas 6--7 protsenti, investeeringud 20 protsenti, töökohti tuleb juurde ning kasvaval keskklassil on kulutada järjest rohkem raha. Sama kehtib ka piirkonna paljude teiste riikide kohta.
«Ida-Euroopa makromajanduslikud väljavaated on fantastiliselt head,» ütles Rootsi S-E-Bankeni Ida-Euroopa fondi haldur Fredrik Colliander. Et aga liiga palju strukturaalseid ja institutsionaalseid probleeme on veel lahenduseta, ei saa börsid positiivsest arengust õieti osa.
1993. a lõpust on Ida-Euroopa nelja suurema börsi noteeritud ettevõtete koguväärtus ligi viisteist korda suurenenud -- 9 miljardilt dollarilt 127 miljardile -- jäädes siiski kahvatuks kasvõi Rootsi börsi 360 mld dollari kõrval.
Põhiprobleemiks on Ida-Euroopa börside väike likviidsus. Ka ei peegelda need majanduse tegelikku seisu. Poolas näiteks moodustavad pangad börsi koguväärtusest peaaegu poole, tööstusettevõtted, rafineerimistehased ja Telekom hakkavad aga alles nüüd suure hilinemisega börsile jõudma.
T?ehhi börsi lugu on näide sellest, kui kiiresti võib turg sattuda langusspiraali, kui institutsioonid on nõrgad ja reeglistik ei toimi. Praha börs sai küll sel aastal sõltumatu börsiinspektsiooni, kuid kulub aega, enne kui puuduliku järelevalve ja poliitilise ebakindluse eest põgenenud investorid tagasi tulevad.
Pikemas perspektiivis võidavad Ida-Euroopa riigid kindlasti ühinemisest ELiga. Mitmel reformiriigil on head väljavaated saada Euroopa rahaliidu liikmeks.
Ida-Euroopa on atraktiivne eelkõige nendele investoritele, kes spekuleerivad makromajandusliku stabiilsuse ja alanevate intresside peale. Sarnaselt võitsid rahaliiduga ühinemise väljavaadetest Itaalia ja Kreeka.
Investeerimispank ING Barings, mis on üks aktiivsemaid investoreid Ida-Euroopas, ennustab Budapesti börsile tänavu 33% tõusu. Varssavi börs peaks tõusma 54% ja Venemaa börs 68%. Prahas seevastu on pikem kasvupaus, eriti kui 19.--20. juunil toimuvad parlamendivalimised ei too võimule tugevat ja stabiilset reformidele orienteeritud valitsust.
Eestit, Poolat ja Ungarit hindab ING Barings ülekuumenenuks, T?ehhi, Rumeenia ja Bulgaaria peavad ruttu üle vaatama oma reformistrateegiad ja lahendama majanduse struktuuriprobleemid.
Piirkonda ühendavaks positiivseks jooneks on aga kiire majanduskasvu jätkumine erinevalt Kagu-Aasiast, kus SKT kasvu asemel kahaneb.
Ka range rahapoliitika ei muutu. Intressid jäävad kõrgeks ning keskpank orienteerituks tarbimise ohjamisele (Poolas ja Ungaris) või inflatsiooni kontrollimisele (T?ehhi). Ettevõtetele aga ennustatakse kasumite kiiret kasvu, Ungaris näiteks vähemalt 20--25%. FT-SD
Hetkel kuum