Milline on teie reaktsioon aktsiahindade kukkumisele?

Eraisikuna mul enam aktsiaid ei ole. Ühel firmal, kus ma aktsionär olen, sellel on, ja ma olen seal ammu soovitanud maha müüa. Aga kaasinvestorid arvavad, et ei maksa, et pikas perspektiivis on soodus. Mina jään oma arvamuse juurde, et Eesti börsilt tuleks, kellel vähegi võimalik, lahkuda.

Mulle tundub, et valitseb üleüldine pessimism ja teatud ebausaldusväärsust tekitavad põhjused on ju olemas ka. Inimesed, kes praegu börsilt lahkuvad, lahkuvad just selle mõttega, et börs taastub kindlasti 2, 3, 5 aasta pärast. Aga Eesti inimese jaoks on see liiga pikaajaline investeering ja ei ole mõtet nii kaua oodata, kui on võimalik paigutada raha kindlamalt, kasvõi deposiiti.

Eks see on ka täitsa kindel, et ega ta miinusmärki ikka kukkuda ei saa. Ja nii alla ta ka jääda ei saa. Küll ta ükskord ikka tõuseb. Olen ikka optimist edasi.

See, kas on põhjust nutta, oleneb ka summadest, millega mängitakse, ja kust need summad pärit on. Kui nad on pangalaenust, siis muidugi võtab vee silma. Aga ma iseenda seisukohalt ei näe küll mingit põhjust virisema hakata. Kõik see on ikkagi nagu pendlimehhanism. Kord üleval, kord all. Kannatama peab natuke. Müüma ma ei hakka.

Muidugi on see nördimapanev. Selge on see, et ikkagi Eesti oma pankurid on kõvasti kaasa aidanud sellele, mis seal turul toimub. Just selle usalduse kaotamise ja usalduse hoidmise poole pealt. See on kivi nende kapsaaeda.

Aga kui ta on nii põhjas juba, siis tuleb oodata kas aasta, kaks, kolm või neli, kuni ta ükskord kosub. Ega enne, kui ta põhjas ei ole ära käinud, tõusu ei saa olla. Ma loodan ikkagi, et nii nagu Eesti majandus, küllap ka börs kosub. Küsimus on ainult kui palju aega see võtab. Ma ei kavatse oma aktsiaid puudutadagi, niikaua kuni selgus tuleb. Ja selge, et enne järgmist aastat ei tule niikuinii midagi positiivset.

Ma ei ole kunagi arvanud, et see on midagi väga lühiajalist, millega ma olen tegelenud. Ma ei tee oma aktsiatega mitte midagi. Vaatan, kuidas asi läheb. See on pika vinnaga protsess -- mina suhtun sellesse nii. Mul oleks olnud võimalus sellel börsil ka kuidagi teisiti mängida, aga nii, nagu ma vaatasin börsile möödunud aasta tippajal, nii vaatan ka nüüd. Ma ei lähe higiseks.

Ega see nii ei jää. Pangandussektor rahuneb ka ja investorite huvi börsi vastu tuleb tagasi. Olen selles mõttes täiesti optimist.

Absoluutselt selge on ka see, et niisugune üleöö ratsa rikkaks saamise aeg on igal juhul börsil läbi. Niisugust plaani ei ole kunagi olnud. Ei ole ka rikkaks saanud. Järelikult saame edaspidi.