Põhjatu börs

Artikkel

- Uudised
- 1. juuni 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põhjatu börs
Eile kukkus Äripäeva indeks 11,86 protsenti 431,88 punktini. Börsilan-gust vedas Hansapank, mille aktsia hind kukkus 20 protsenti, sulgudes 61 krooni tasemel.
Äripäeva arvates võib eilsele kukkumisele täna järgneda aktsiahindade hüpe üles, kuid lähiajal toimub veel üks järsem kukkumine ja pärast seda jääb turg kuni aasta lõpuni väga kõikuvaks.
Me ei soovita väikeinvestoril börsile lühiajaliselt raha paigutada ega seda ka sealt praegu välja võtta.
Praegune olukord aktsiaturul on kasulik spekulantidele, sest nende võiduvõimalused on suured. Samuti võivad olukorra börsil enda kasuks pöörata pikaajalised investorid, sest aktsiahindade tase on soodne, et oma raha pikemaks ajaks aktsiatesse paigutada.
Lühiajaliste investeerimisplaanidega ei ole aga mõtet börsile siseneda. Samuti ei ole mõtet rutata oma aktsiaportfelle likvideerima.
Kui aktsiate all kinni olevat raha pole hädasti vaja, siis võiks aktsiad müümata jätta. Kui vähegi võimalik, siis tasub eesseisvate suuremate kulutuste või investeeringute tegemiseks aktsiate müümise asemel pangast laenu võtta.
Aktsiahindade käitumist jälgides paistab viimasel ajal olevat kujunenud reegliks, et kui tundub, nagu oleks börs saavutanud põhja, siis toimub uus järsk kukkumine. Ei ole jõudu, mis viiks aktsiahinnad üles, sest usaldus börsi vastu on kadunud. Kohalikud investorid ei ole huvitatud raha aktsiates hoidmisest. Välisinvestorite huvi arenevate turgude vastu on aga vähenenud.
Praegune hinnatase näitab ainult emotsioone ja peegeldab ülisuurt pessimismi.
Viimasel poolaastal on tihti räägitud, et börsilangusele võib järgneda ettevõtete pankrotilaine ja üleüldine majanduskriis.
Eestis on aktsiaturg arenenud liiga kiiresti. Investorite ja pankade teadlikkus ei ole kasvanud samas tempos. See põhjustaski sügisese suure tagasilöögi, millest ei ole praeguseni üle saadud. Pankadele lendas bumerangina tagasi nende endi poolt väga populaarseks muudetud aktsiatele võimenduste tegemine, mis kindlasti aitas mitmekordselt võimendada börsi kukkumist.
Eesti aktsiaturul tegutsevad maaklerid, investorid ja börsikommentaatorid on suhteliselt noored. Neil pole veel piisavalt kogemusi ja nad ei oska langeval turul käituda. Seda peeti muide USAs 1987. aasta börsikriisi üheks põhjuseks.
Aktsiaturg ettevõtteid õnneks otseselt ei mõjuta. Ettevõtjaid võib asi puudutada niipalju, et kui alandatakse pankade krediidireitinguid, nagu juhtus Hoiupangaga, siis muutub välisraha pankadele kallimaks ja laenuintressid hakkavad jälle tõusma.
Kui börsi suhtes vaatab toimetus tulevikku pessimistliku alatooniga, siis majanduse üldise arengu suhtes oleme optimistlikud. Seosed börsi ja muu majanduse vahel on liiga nõrgad, et tekiks mingi üleüldine tagasilöök.
Hetkel kuum