Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SKP kasv julgustas tööstussektorit
Sisemajanduse koguprodukti (SKP) tulemuste põhjal ei ulatunud börsikriis muudesse majandussektoritesse, ütles rahandusministeeriumi makroprognoosi ja analüüsi talituse juhataja Mai Talvik.
Rahandusministeerium oli lähtuvalt börsikrahhist eelmise aasta SKP prognoosimisel tagasihoidlikum, pakkudes märtsi lõpus valitsusele vaid 10,1% sisemajanduse koguprodukti kasvu.
Börsikriisi mõju oli väiksem ka pangandusele endale, tõdes Talvik. Kui kogu majandus kasvas eelmise aasta viimases kvartalis 13,5%, siis finantssektor vähenes samal ajal 0,7%, mis oligi sügisese aktsiaturu krahhi peegeldus. Samas oli finantssektori kasv aasta jooksul tervikuna 15,8%, nii et kokkuvõttes oli edukas aasta, lisas Talvik.
Kaubandus-tööstuskoja esimees Toomas Luman ütles 11,4% majanduskasvu kohta, et see on positiivne näitaja. Oht võib tema sõnul tekkida alles siis, kui selline kasv kestab 5--6 aastat järjest.
Sisemajanduse koguprodukti põhjal on võrreldes 1996. aastaga oluliselt suurenenud investeeringud. Mai Talviku sõnul kasvasid kasumid eelmisel aastal ennaktempos ja vahendid suunati rohkem investeeringutesse.
Nominaalselt on kasumid kasvanud 27,5%, st ettevõtlus on suunanud rohkem lisandunud väärtusest kasumisse ja selle kaudu investeeringutesse, selgitas ta.
Palga kasv on jäänud jooksvate hindade kasvust maha. Palga osa on vähenenud 1,5% võrra. Kui palga nominaalne kasv oli 19%, siis reaalkasv oli vaid 7%.
SKP põhjal on näha, et tugevasti on kulutusi tagasi hoitud valitsemissektoris ja vähenenud on dotatsioonid.
Investeeringud põhivarasse on kasvanud ka selle aasta esimeses kvartalis. BNSi andmetel investeerisid ettevõtted ja asutused põhivarasse selle aasta esimese kolme kuuga 2,4 miljardit krooni, mis on kehtivates hindades mullusega võrreldes 30% enam. Aasta lõpuni on ettevõtted ja asutused kavandanud investeerida põhivarasse veel 7,6 miljardit krooni.
1997. aasta alguses oli SKP kasv võrreldes 1996. aastaga vaid 4%, mistõttu paljud majandusanalüütikud hoiatavad tarbimisbuumi ja kiirenenud inflatsiooniohu eest.