Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiire kasv eduka majanduse alus
Eile avalikustas statistikaamet esialg-sed andmed selle aasta majandus-kasvu kohta. Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga oli majanduskasv tänavu kvartalis 8 protsenti. Möödunud aasta majanduskasv oli kokku 11,4 protsenti.
Äripäev ei nõustu nendega, kes peavad 11,4% suurust majanduskasvu aastas Eesti arengule ohtlikuks. Tegemist on hea tulemusega ja meie arvates on esimeses kvartalis majandus liiga aeglaselt arenenud.
Majanduskasv näitab, et mullu toodeti 11,4 protsenti rohkem uusi väärtusi kui üle-eelmisel aastal. Mida suurem on majanduskasvu protsent, seda rikkamaks me saame.
Oluline on see, et toodetakse rahalises väärtuses kasumit, seda ka tööstusettevõtete puhul. Ühegi ettevõtte peamine eesmärk ei ole toota võimalikult palju kaupa, vaid ikkagi toota võimalikult palju kasumit. Kaup on ainult üks etapp, millega seda eesmärki saavutada.
Võrreldes ülemöödunud aastaga suurenesid 1997. aastal näiteks börsiettevõtete kasumid umbes 70%. Kuni ettevõtted töötavad kasumiga, on Eesti majanduses kõik hästi.
Ettevõtete kasumlikkus sõltub eeskätt laenuintresside ja maksutasemest. Riik peab jälgima, et tema tegevusele ei järgneks intresside üldist tõusu ja maksude suurenemist, siis areneb ka majandus jõudsalt edasi.
Kiire majanduskasvuga seoses räägitakse Eestis tarbimisbuumist ja sellega kaasnevatest ohtudest. Tegelikult on tarbimine üheks majanduse mootoriks, sest kaupu ja teenuseid toodetaksegi tarbimiseks.
Kuna meil endil aga piisavalt sääste ei ole, siis peamegi tarbimiseks ja investeeringuteks kulutama teiste kogutud sääste, vähemalt esialgu. Sellest on tingitud suur välisraha sissevool.
Palju räägitakse eksportartiklite vähesusest. Toimetuse arvates on põhjus selles, et paljudele Eesti ettevõtetele ei ole koduturg nii kitsaks jäänud, et sunniks otsima toodangule eksprodikanaleid. Ettevõtted ei ole lihtsalt veel piisavalt kiiresti kasvanud.
Mida kiiremini meie majandus areneb, seda rohkem sunnib see ettevõtteid oma toodangule ekspordivõimalusi otsima ja seda rutem hakkab jooksevkonto defitsiit vähenema.
Võib arvata, et 1997. aasta oli majanduskasvu puhul tippaasta. Sellel aastal tõenäoliselt areng aeglustub. Kuigi teises kvartalis on üldine intressitase alanenud, võib laenuraha aasta teisel poolel uuesti kallineda. Eeskätt seetõttu, et alandatakse pankade krediidireitinguid ja välistada ei saa ka riigile antud reitingu alandamist.