Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seaduste eiramisest

05. juuni 1998, 00:00

Viimastel nädalatel on avaldatud mit-meid kirjutisi ultraliberaalse majan-duse eeliste kohta. Mõned autorid (Äripäeva kolumnist Mati Feldmann) on kaotanud tõestamise õhinas isegi mõõdutunde ja püüdnud ühepoolset avatust ning äärmuslikku liberaalsust teoreetiliselt põhjendada. Kas siinjuures ei ole tegemist poliitilise tellimustööga?

Feldmann märgib enese kohta, et ta on loodusteadlane ja arvab teadvat, et majandusseadused toimivad sama rangelt ja inimesest sõltumatult nagu taevamehaanika seadusedki. Paraku eksib ta siin kahekordselt: nii teooria põhitõdede kui ka majandussuhete korraldamise senise praktika suhtes.

Valitsusasutuste ülesanne ei ole filosofeerida selle üle, kas loodusseadused toimivad samal viisil ka tehiskeskkonnas, s.o inimeste poolt loodud keskkonnas. Soovitan Feldmannil sel teemal vaielda majandusteadlase J. K. Galbraith'iga, kes väidab, et majandust pole võimalik rangetesse raamidesse suruda. See, mis ühes ajastus on õige, osutub teises ajastus valeks. Järelikult majanduse seaduspärasused muutuvad ajas ja ruumis. Seda mõjutavad kultuuritraditsioonid, väärtushinnangud, keskkonna muutused ja tehnoloogia areng. Valitsusasutuste tegevuse eesmärk on analüüsida poliitilisi valikuid ja langetada otsuseid, mis loovad tingimused riigi majanduse ja ühiskonna huvides parima tulemuse saavutamiseks. Praktiliste probleemide lahendamiseks soovitan kõigil isehakanud teoreetikutel tutvuda WTO Uruguay vooru mitmepoolsete läbirääkimiste kokkulepetega. Nendest dokumentidest peaks iga koolipoiss aru saama seda, kuidas poliitilised otsused mõjutavad nii riikidevahelisi majandussuhteid kui ka võimalikku vahendite äravoolu ühest riigist või ühest majandussektorist teise.

Uruguay vooru võib lugeda põllumajandussaaduste ja toiduainete kaubanduse korralduse põhimõtete muutmisel pöördelise tähtsusega sündmuseks. Kuni selle perioodini toimis iga riik oma huvidest lähtudes. Selle tagajärjel kasvasid turumoonutused, mis põhjustasid üldist kahju enamikule kaubanduspartneritele.

Aprillikuu algul toimus Tallinnas nimekate välisekspertide osavõtul seminar, kus analüüsiti Euroopa Liiduga liitumise eelseid kulutusi ja võimalikke tulude muutusi.

Seminaril esitatud analüüsid kinnitasid 1996--1997. aastal koostatud põllumajanduse pikaajalise säästva arengu strateegia projektis esitatud arvestusi selles, et majandustingimused, mis on liberaalsemad kui OECD võrdluskriteeriumid liberaalse majanduse kohta, põhjustavad vahendite äravoolu põllumajandussektorist teenindavatesse majandussektoritesse. Järelikult siin toimivad inimeste tahtest sõltuvad poliitilised otsused ja neid ei saa käsitada kui vääramatut jõudu.

Kuigi info eelpool kommenteeritud dokumentide kohta on kättesaadav avalikkusele, jätkub poliitiline spekulatsioon vanade mallide ja vananenud info alusel.

Miks hoiduvad paljud poliitikasse sekkuvad teadlased kommenteerimast ebasoovitavaid tendentse, nagu kaubanduse ja riigi maksebilansi defitsiidi süvenemine?

Kas pole põhjus selles, et poliitikud, kes reklaamisid ultraliberaalset majandust liberaalse majanduse pähe, ei soovi näha otseseid seoseid põhjuse ja tagajärje vahel, eesmärgi ja vahendi vahel?

Valitsuse 1997.--1998. aasta tegevuse üheks oluliseks prioriteediks on riigi majanduse ja erinevate piirkondade tasakaalustatud areng. Oleme jätkuvalt seisukohal, et valitsuse ülesanne on luua selle eesmärgi saavutamiseks ka tingimused.


Andres Varik on põllumajandusminister.Tema kommentaar on ajendatud 14. mai Äripäevas ilmunud Mati Feldmanni kirjutisest «Kas ikka saab eirata majandusseadusi?»

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing