Millised ohud kaasnevad ELi abirahaga?

Artikkel

- Uudised
- 7. juuni 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millised ohud kaasnevad ELi abirahaga?
Ma ei näe siin muud ohtu kui seda, et mõned ettevõtted jäävad võib-olla liiga lootma abiraha peale. Kui selle raha peale lootma jääda ja kui ühel päeval seda raha enam ei ole, mis siis saab? Sellepärast ei tasuks täna küll ühelgi ettevõtjal arvestada ELi abirahaga.
Riik peab ikkagi ära jaotama prioriteetsed majandusharud, kuhu abiraha suunatakse. Peaasi, et see raha ei läheks endiste või praeguste riigiettevõtete aukude lappimiseks. Kui tuleb hääletamine, siis mina hääletan kindlasti ELi astumise poolt. Ma ei usu, et sellega muutuks midagi olulist tarbekaupu tootvale ettevõttele.
Ma ei arva, et siin on mingeid erilisi ohtusid. Võib-olla ainult see, et keegi võiks midagi endale tasku panna. Kui aga Saksa maksumaksja tahab meie põllumajandust toetada, siis jumala pärast tehku seda. Nii kaua, kuni on tegu reaalsete ressursside vooluga Eestisse, on see igati tervitatav.
Suurim risk on jah see, et tegemist on avaliku sektori rahaga ja seal teadagi võib see liikuda nii paremale kui vasakule.
Ettevõtete efektiivsus võib kannatada. ELi iseloomustavad teatud sotsialistlikud tendentsid mõnedes küsimustes. Praegu on aga omavalitsustel kaks probleemi, mille lahendamiseks oleks Eestil raha vaja.
Need oleks infrastruktuuri arendamine ja elamumajanduse korrastamine. Elamumajanduse puhul on probleemiks garantiide süsteemi puudumine ja väga raske on korrusmaju renoveerida. Oleks vaja garantiifondi, mis aitaks seda probleemi lahendada, ja selle fondi kokkupanemisel võiks ELi abi küll hea olla. Mina esitaks Lääne-Euroopale teatud arveid, et nad hoidsid meid 50 aastat hallis tsoonis. Nad võiksid selle heastada tagastamatute laenude abil.
Igal positiivsel asjal on ka oma negatiivsed küljed. Kuskilt raha saamine on teatud mõttes sotsialism, et ise ei ole vaja teenida, keegi annab vajaliku raha. Kui sa ei pea ise teenima ja pingutama, siis sa muutud natukene loheks. Seda peaks raha jaotamisel ja kasutamisel kindlasti silmas pidama.
Teine asi on see, kuidas tagada selle raha tulus kasutamine. Olen ELi raha kasutamisega kokku puutunud. Olen näinud, kuidas seda raha kasutavad taanlased ja soomlased. See kogemus ja need faktid, mida mina tean, on minule näidanud ainult ühte: selle rahaga käiakse äärmiselt ebaperemehelikult ringi. Peame mõtlema, kuidas seda raha kasutada võimalikult efektiivselt.
Mis puudutab ELiga liitumist, siis küsimusele, mis on ühinemise plussid ja miinused, küll praegu kellegi käest asjalikku vastust ei saa. Me peaksime vaatama, mis on ühinemisega kaasnevad miinused. Ma olen pannud tähele, et väikeriigid ei kipu eriti Euroopa Liitu. Võib-olla oleme meie ka liiga väiksed selleks, et Euroopa Liiduga liituda.
Hetkel kuum