Tervisetest juhitöö kõrvalt

Artikkel

- Uudised
- 7. juuni 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tervisetest juhitöö kõrvalt
«Edukad ettevõtted on teadvustanud, et inimressurssi tuleb hoida,» räägib Tallinna diagnostikakeskuse peaarst Agu Kivilo.
Tallinna diagnostikakeskus on juhtkonnauuringuid teinud alates 1991. aastast. Esimesed kliendid olid tollase Tallinna direktorite klubi liikmed ning ASi Baltika tippjuhid.
Baltika tehnikadirektori Tõnis Kotkase sõnul on ettevõte huvitatud, et töötaja tunneks oma tervise vastu huvi. «Iga-aastane kontroll annab vihjeid, kas inimese tervis on stabiilne või on kuskil midagi logisema hakanud,» seletab Kotkas.
Ehitusettevõte EE Grupp on oma tippjuhte suunanud terviseuuringutele kolmel aastal. Järgmisest aastast saavad oma tervist firma kulul kontrollida kõik EE Grupi nn valgekraed, täpsustab ettevõtte personalijuht Jaak Sakla.
ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas on seni lasknud oma tervislikku seisundit uurida ?veitsis, sest ta ei tea Tallinna diagnostikakeskuse tegevusest midagi. «Kui Tallinnas suudetakse pakkuda kvaliteetset diagnostikat, siis loomulikult on mugavam ja säästlikum lasta end siin kontrollida,» möönab Luukas.
Luukase sõnul võiks Eestis olla mitu konkureerivat diagnostikakeskust, mis poleks kättesaadavad ainult juhtidele.
Keskuse funktsionaaldiagnostika osakonna juhataja, kardioloogi Meelis Vainu andmeil on terviseuuringute mootoriks kogu maailmas kindlustusseltsid. «Ka paljud Eesti firmad on kindlustanud oma tippjuhid,» selgitab Vainu.
Iga kümnes diagnostikakeskuses uuringul käinu suunatakse täiendavatele uuringutele või haiglaravile. «Enamikul neist polnud oma keha nõrkadest kohtadest aimugi,» seletab Vainu.
«Üldjuhul lahkuvad inimesed meie majast siiski kindlustundega, et pump lööb korrapäraselt,» tunnustab Vainu ärimeeste tervist.
Tallinna diagnostikakeskuse seadmed on ostetud Moskvast eraldatud valuuta eest. Kallite aparaatide hooldamiseks tuleb keskusel täiendavalt raha teenida.
«Kui teised raviasutused saavad raha otse haigekassast, see tähendab, et nad on eelarvelised, siis meie müüme neile uuringuid,» räägib Kivilo.
Diagnostikakeskuse eelarve on umbes 13 miljonit krooni, millest vaid ühe miljoni krooni katab otseleping haigekassaga.
Kivilo sõnul pole nad juhtkonnauuringuid reklaaminud, sest keskus töötab Magdaleena haigla rendipindadel, mida napib. «Lintteel end higiseks jooksval inimesel pole isegi õiget pesemisvõimalust,» osutab Kivilo koormustesti kabinetis asuvale kraanikausile.
Kivilo üritab veenda Tallinna linnavalitsust ja sotsiaalministeeriumi moodustama diagnostikakeskuse vara baasil sihtasutuse, mille eesmärk on teha kvaliteetseid terviseuuringuid.
Koormusteste, südame EKGd ja mitmeid teisi uuringuid saab lasta teha paljudes polikliinikutes.
Tallinna Väike-Õismäe polikliiniku peaarsti Nelly Saarma andmeil on neil oma tervist testimas käinud teaduste akadeemia ja Tallinna tehnikaülikooli töötajad.
Hetkel kuum