Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Renditehingute õige ja õiglane kajastamine
Raamatupidamistoim-konna juhend nr 10 hõlmab kõigi rendilepingute kajatamist raamatupidamisarvestuses. Juhendis «Rendiarvestusest» on sätestatud, et renditehingu õige ja õiglane kajastamine raamatupidamisaruandluses ei sõltu rendilepingus toodud definitsioonist, vaid tehingu majanduslikust sisust ehk: kasutusrenti tuleks teatud tingimustel käsitada ja kajastada kapitalirendina ning vastupidi.
Kui kapitalirent käibemaksuseaduse § 3 lõike 1 alusel on seotud omandiõiguse üleminekuga rendileandjalt rentnikule, siis raamatupidamistoimkonna juhend lähtub rendimõiste määratlemisel raamatupidamise seaduse § 3 toodud vara ja kohustuse mõistetest -- vara on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid ning kohustus raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist.
Kui rendileandja juhindub rendilepingu puhul kapitalirendi käsitusest KMS mõistes ning RS § 5 toodud järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibist, siis kajastab ja kirjendab ta kasutusrenti kasutusrendina ning võtab varaobjekti arvele oma raamatupidamisbilansis.
Kui rentnik juhindub sama rendilepingu puhul raamatupidamistoimkonna juhendist nr 10 ning RS § 5 ära toodud olulisuse ja avalikkuse printsiibist, mille kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud aruannetes kajastama kõiki teadaolevaid äririske ja potentsiaalseid võimalusi, siis kajastab ja kirjendab ta kasutusrenti kapitalirendina ja võtab varaobjekti arvele oma raamatupidamisbilansis. Mõistete kooskõlastamatus võimaldab tekkida olukorral, kus ühe rendilepinguga hõlmatud varaobjektil on rendileandja ja rentniku asemel hoopis kaks rendileandjat.
NB! Kirjeldatud olukord loob eelduse maksuriskiks. Probleem on siin selles, kumb lepingupooltest on kajastanud tehingut õigesti!