Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene reiting alanes
Fitch IBCA alandas krediidihinnet ühtlasi mitmel Vene regioonil, sh Peterburi linn, Leningradi oblast, Krasnojarski krai ja Komi autonoomne vabariik.
Fitch IBCA esindaja märkis, et arvestades Venemaa välis- ja sisevõla teenindamise kallinemist, hinnalangust naftaturul ja raskusi Vene majanduse reformimisel on suurenenud risk, et Venemaa ei suuda täita kohustusi rahvusvahelise valuutafondi ees.
Agentuur alandas ka juhtivate Vene firmade Sberbanki, Tatnefti, Sibnefti reitinguid.
Agentuur ei alandanud regioonide ja firmade lühiajalisi reitinguid, kuid võttis need vaatluse alla võimaliku alandamise eesmärgiga.
Moskva regiooni pikaajaliste võlakohustuste reiting BB jäi muutmata, kuid agentuur võttis selle vaatluse alla.
Vene aktsiaturg läks halva uudise peale langusse. Uus nädal algas Vene kauplemissüsteemis RTS 2,24-protsendilise kukkumisega 203,23 punktini. Seejärel hakkas turg stabiliseeruma ning kella 13.00ks oli RTS teinud tagasi osa langusest ning oli 205,78 punkti tasemel.
Vene aktsiaturg võib sattuda taas löögi alla, kui valitsuse võlakirjade intressimäärad homsel oksjonil taas tõusevad. Samas ootavad turud täna algava maailma seitsme juhtiva tööstusriigi aserahandusministrite kohtumise tulemusi, kus peamiseks arutlusteemaks saab Venemaa finantskriis.
Venemaa majandusprobleemid olid arutusel ka Boriss Jeltsini ja Saksamaa kantsleri Helmut Kohli eile alanud tippkohtumisel.
Päevakorras ei ole Venemaa uusi laenutaotlusi, eelkõige on Boriss Jeltsini eesmärgiks majandusalase koostöö laiendamine ning turgude avamine Vene kaupadele.
Kohli toetus ning võimalik vihje sellele, et rahvusvahelise valuutafondi 670 miljoni dollarilise laenuosa väljamaksmisele võib uute laenude näol lisa tulla, aitaks kindlasti finantsturge rahustada.
Kui Venemaa finantskriis peaks üle kasvama poliitiliseks, oleks Saksamaal lääneriikidest kõige enam kaotada. Kui usaldus tõusvate turgude vastu Venemaa kriisi mõjul kaob, satuvad surve alla kõik Ida-Euroopa turud, kus Saksamaal on arvestavad rahapaigutused.
Venemaa ja Saksamaa kaubandus kasvas ajavahemikus 1993--1997 ligi 22 protsenti 26,9 miljardile margale. Lisaks on Saksamaal kaitsta olulised finantshuvid -- Venemaa 170 miljardi dollarilisest välisvõlast võlgneb Moskva Saksamaale 75 miljardit marka. INTERFAX-REUTERS- BNS -ÄP