Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ministeeriumid taotlesid palkadeks liiga palju raha
Riigikontrolli aktist selgub, et teede- ja sideministeeriumis oli mullu kavandatud töökohtadest komplekteeritud vaid 61 protsenti, mistõttu ka ministeeriumi töötajate palk oli 66 protsenti kõrgem kui teistel riigiasutustel. Samas oli ministeeriumi hallatava meresidesõlme töötajate keskmine palk vaid 48 protsenti ministeeriumi keskmisest.
Peale teede- ja sideministeeriumi on keskmisest kõrgem palgatase ka majandusministeeriumis ja rahandusministeeriumis. Kõige madalamat palka saavad põllumajandusministeeriumi töötajad.
Riigikontrolöri kohusetäitja Rein Söördi sõnul lahendaks probleemi uue riigieelarve seaduse väljatöötamine, mis selliseid küsimusi täpsemalt sätestaks.
Samuti peaks uus riigieelarve seadus Söördi hinnangul põhjalikumalt käsitlema eelarve täitmise aruande koostamist ning kinnitamist.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on eelnõude projektid riigiametnike palkade ühtlustamiseks ja konkreetsematele alustele viimiseks juba ammu olemas, kuid nende käikulaskmine tundub olevat blokeeritud. «Siin on ju mängus väga mitme kõrge ametniku isiklikud huvid,» väitis Ligi.
Samas pidas Ligi normaalseks, et ministeeriumid oma töötajate palga eest seisavad. «Samuti dikteerib tööjõuturg, et rahandusspetsialistid ja juristid on teistest kõrgemini tasustatud,» lisas ta.
Riigikontroll pole rahul, et rahandusministeeriumi koostatud selgitustes eelmise aasta riigieelarve täituvuse kohta pole toodud järjest kasvava maksuvõlgnevuse põhjusi ega näidatud, milliseid meetmeid rakendatakse selle vähendamiseks.
Jürgen Ligi sõnul võib suure osa maksuvõlgnevuste puhul olla tegemist ka ammu pankrotti läinud ettevõtete poolt maksmata jäänud summadega.
Samas on riigikontrolli hinnangul riik osa maksuvõlgnevusi põhjendamatult kustutanud.