Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ei julgenud sekkuda
Läinud nädala algus andis Eesti pangandusele ja keskpangale korraliku ja kalli õppetunni. Maapank leidis oma haleda otsa. Kusjuures haledama, kui see olnuks pool aastat, aasta või kaks tagasi.
Eesti Pank vastutab otseselt pangandussüsteemi stabiilsuse eest. Ühel keskpanga järelevalvealusel on aga järsku sussid püsti. Sügisene börsikriis, mis tõi nii mõnelgi vee silma, ajas Maapanga päris uppi.
Äripäev on veendunud, et Eesti Pank oli kogu aeg Maapanga kehva seisuga kursis. Oli ju pangainspektsioon juba pool aastat Maapangas järelevalvet tegemas.
Tõenäoline skeem oli selline, et kui keskpangale selgeks sai, et Maapangaga on asjad väga hullud, ei julgenud keskpanga president Maapanga tegevusse otsustavalt sekkuda. Vahur Kraft, kes on korduvalt avalikkust uinutanud väidetega, et Tartu Kommertspanga sarnast krahhi Eestis enam ei tule, ei saanud endale lubada Maapanga likvideerimist.
Ootama jäädi hoiuste tagamise seadust ja tõenäoliselt loodeti, et vahepeal õnnestub ikkagi Maapank kellelegi vaikselt ära sokutada. Keskpanga vest oleks jäänud valgeks ja kära, mis ohustab Vahur Krafti mainet, olnuks olemata.
Krahh saabus hoolimata Krafti viimasest päästerõngast -- saada 8. juuni öiselt valitsuse istungilt Maapanga upitamiseks raha. Tegutsenuks Eesti Pank poole aasta eest otsustavalt, saanuks Maapanga saatust aktsionäridele ja hoiustajatele kasulikumas suunas pöörata. Täna on Maapank täiesti riknenud kaup.