Liinat versus Sarnet

Sügisel läheb kahe kinnistuna koos müü- ki Olümpia hotell ja selle taga asuv hoone. Pinda on seal vastavalt 29 000 ja 1000 ruutmeetrit ja maad kokku pisut üle ühe hektari. Erastamisagentuur on välja käinud kirjaliku enampakkumise alghinna -- 230 miljonit krooni. Hotelli praeguse rentniku, Reval Hotelligrupi ASi juhataja Andres Liinat alustas eelmisel nädalal müügihinna allalöömise kampaaniat, pidades 230 miljonit absurdselt kõrgeks hinnaks.

Kuid kõnelegem arvude keeles. Olümpia-alune maa läheb müüki 1993. aasta maksustamishinnaga, mis selles piirkonnas on 550 krooni ruutmeeter. See teeb maa hinnaks 6 miljonit krooni. Võrdluseks olgu toodud Viru hotelli 1,6 hektari suurune maatükk, mis on küll veel kinnistamata, ent kus kehtib nn eritsooni hind 2000 krooni ruutmeeter. Viru hotelli omanikud peavad seega maa riigilt välja ostma 32 miljoni krooniga.

Ka hoonete pinna poolest on kaks kõnealust hotelli võrreldavad: Virus on 33 000 ja Olümpias koos müükimineva kõrvalmajaga kokku 30 000 ruutmeetrit. Viru hotelli eest, mis ostu hetkel oli sovetiajale omases räämas, käidi välja 145 miljonit krooni (arvestades EVP osakaalu müügisummas 100 miljonit krooni otsest raha). Viru omanike väitel on hotelli renoveerimiseks nelja aastaga investeeritud 150 miljonit krooni, millele tänavu lisandub veel ligi 30 miljonit. Seega kogukulutused moodustavad 280 miljonit krooni, mis teeb Viru keskuse ruutmeetri kohta pea 8500 krooni, maa hinda arvestades aga 9300 krooni.

Sama arvutust kasutades ja võttes Olümpia hinnaks erastamisagentuuri pakutu, saame ruutmeetri hinnaks 7600 krooni. Et Viruga samale tasemele jõuda, peaks Olümpia müügihinnaks kujunema vähemalt 250 miljonit krooni (EVP osakaalu arvestades tähendab see 170 miljonit krooni otsest raha).

On ju Olümpia tänu riigi pingutustele peaaegu täielikult renoveeritud ja erilisi lisainvesteeringuid ta ei nõua. Kusjuures tuleks ka unustada inflatsioon ja asjaolu, et Viru müüdi 1994. aastal ja Olümpia müüakse loodetavasti sel aastal.

Arvutustes võib kaugemale minna. Oletame, et keegi otsustab praegu rajada uue, Olümpiaga samaväärse hotelli. Ühe hektari ostmiseks minimaalse turuhinnaga tuleks tal kulutada 50 miljonit krooni, millele lisandub ehituse maksumus: 30 000 m² x 20 000 kr/m² = 600 miljonit krooni. Muide, tulevase Astlanda hotelli omanikud on arvestanud ruutmeetri maksumuseks 25 000 krooni.

Olümpia hotelli praeguse rentniku, Reval Hotelligrupi juhataja Andres Liinati väited, nagu oleks alghind 230 miljonit krooni absurdselt kõrge, lähtuvad omakasust. Lootusest, et riik, kes on Olümpia hotelli puhul niigi peamiselt Reval Hotelligrupi (ja tema eelkäija) huvides tegutsenud, tuleks viimast korda vastu ja pistaks talle hotelli poolmuidu tagataskusse.

Tuleb nõustuda Hansapanga maakleri Charlie Viitbergi mõttega, et Liinati arvamusavalduse taga on läbimõeldud skeem, kuidas riik võiks alandada Olümpia kinnistute hinda. Ehkki see võib bumerangina tagasilöögi anda, kui mõelda Reval Hotelligrupi kavatsusele lähiajal aktsiaemissioon korraldada.

Vaatamata Liinati väitele, et Reval Hotelligrupp võib-olla ei kavatsegi kõrge alghinna tõttu Olümpia erastamisel osaleda, on päevselge, et põhiline ostuhuviline on just ta ise. Pidades silmas 2010. aastani kehtivat rendilepingut, mis töötab riigi ehk praeguse omaniku kahjuks ja mis on kuulutatud salajaseks dokumendiks (isegi võimalikud erastajad saavad sellega tutvuda tingimusel, kui saladust edasi hoiavad), on vähetõenäoline, et Olümpia hotelli ostmisel Reval Hotelligrupi kõrvale mõni tõsisem konkurent kerkib.