Seewald ootab ärimehi

15. juuni 1998, 00:00

Ehkki ärimehed hoiavad Seewaldist nii kaugele kui võimalik ja pöörduvad sinna viimases hädas, oleks põhjust pea kõigil psühhiaatri või psühhoanalüütikuga konsulteerida.

Lehtmetsa sõnul on psüühikahäired üks levinumaid haigusi. Kõige tüüpilisem psüühikahäire on depressioon, milleni võivad viia pingelised töösuhted, intensiivne elutempo ja pinnapealsed suhted oma lähikondsetega -- abikaasa ja lastega.

Sageli on sellele lisandunud mõnuainete ja psühhostimulaatorite kasutamine. Ärimeeste seas on narkootiliste ainete tarvitamine üha tavalisem. Pinged tööl ja elus põhjustavad unetust, mis sunnib kasutama rahusteid. Tekib suletud ring, millest ei pruugi ilma psühhiaatri abita enam välja pääseda. Kiiresti arenevates ühiskondades on see paratamatu nähe.

Kuid depressioon allub väga hästi ravile, mis ei tähenda sugugi Seewaldis lamamist või tablettide neelamist, tõdeb haigla ülemarst. Ravida saab ka haiglast väljas ning see võib võtta 3--4 kuud.

Eestis pöördutakse psühhiaatri poole viimases hädas, seda enam pelgavad ärimehed pöörduda Seewaldisse (tegelikult haigla kaubamärk).

Sellele vaatamata käib aasta jooksul Tallinna psühhiaatriahaiglas statsionaarsel ravil ja konsultatsioonidel sadu inimesi, keda võib liigitada edukate klassi. Umbes pooltel ravilkäinutest pole põhjust tulevikus enam psühhiaatri poole pöörduda.

Andres Lehtmets ei eita, et depressioon võib sageli mööduda ka ilma ravita. Ent siis pole välistatud haiguse kujunemine krooniliseks. Tasub arvestada sedagi, et depressioon võib olla peidetud, ta ei pruugi välja paista. Seewaldi ülemarst soovitab neil, kes pelgavad psühhiaatri juurde minekut, konsulteerida perearsti või tema puudumisel üldarstiga.

Paljud tippjuhid on juba hakanud kasutama psühhiaatri või psühhoanalüütiku abi. Tsiviliseeritud maailmas ongi üsna tavaline, et peale oma advokaadi ja hambaarsti on karjääriredelil edasipürgivatel inimestel ka oma psühhoterapeut. Kui ühiskonna areng hakkab juba eeldama golfi mängimist, siis samasse arengukategooriasse kuulub ka argipäevane psühhoteraapiline abi.

Lehtmetsa sõnul pole vaja karta, et tippmehe või -naise pöördumisest psühhiaatri poole saavad teised teada. Pöördumise konfidentsiaalsuse tagab psühhiaatrilise abi seadus, mis välistab info andmise ravilviibimise kohta isegi patsiendi elukaaslasele.

Jutud Seewaldi nimekirjadest ulatuvad ajalukku, alates 1991. aastast lõpetati psühhiaatriahaiglas igasugune arvelevõtmine ja registripidamine. Iga patsiendi kohta on lihtsalt sisse seatud tavaline patsiendikaart nagu muudeski raviasutustes.

Tallinna psühhiaatriahaigla direktor Margus Kasepalu toonitab, et haigla müüb teenust, mida ostab haigekassa, kes on haigekassakaardi omanike esindaja.

Haigla 41--42 miljoni kroonisest eelarvest annab haigekassaga sõlmitud leping veidi üle 36 miljoni krooni. 4,7 miljonit krooni laekub riigieelarvest kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tarvis. (Muide, ka Põhja-Eesti Pangast kadunud 10 miljoni dollari lugu vajab Seewaldi abi -- mõne isiku psühhiaatrilist ekspertiisi.)

Vähesel määral osutatakse ka tasulisi teenuseid. Ekspertiisi maksumus inimese kohta on 760 krooni.

Üks aasta Seewaldi elus tähendab 150 000 voodipäeva ja rohkem kui 4000 statsionaarset patsienti, kes viibivad haiglas keskmiselt 32 päeva. Seewaldi personali hulka kuulub ligi 600 inimest.

Seewaldi bilansis on rohkesti hooneid, kus pinda ühtekokku üle 30 000 ruutmeetri. Suur osa neist on muinsuskaitse all. Selle tohutu kinnisvarakogumi hooldamiseks on haiglal aastas12--13 miljonit krooni, millest suurim osa kulub elektri, vee ja kütte eest tasumisele. Remondiks jääb 0,8 mln krooni.

Haigla direktor Margus Kasepalu on arvamusel, et ühe maja kordategemiseks oleks vaja kulutada keskmiselt 10--12 miljonit krooni. Loogiline oleks iga aasta üks hoone renoveerida, ehkki otseses varisemisohus neist ükski veel ei ole.

Praegu on renoveerimisel haiglakorpus, kuhu tulevad 1--2kohalised toad kokku 22 patsiendile. Selleks juba kulutatud 5,6 miljonile kroonile oleks vaja juurde 1,5 miljonit krooni. Hetkel töö seisab.

Järgmisena on plaanis ette võtta kohtupsühhiaatria hoone, mis rajatakse kaks aastat tagasi mahapõlenud maja asemele.

Kasepalu peab normaalseks, et ühe voodikoha maksumus oleks 700--800 krooni päevas, praegu saab kulutada vaid 285 krooni.

Täna saab Seewald ühe inimese toitmiseks kulutada päevas 17 krooni ning 50 senti.

Kui patsient on nõus ise juurde maksma, siis on haigla valmis talle ka Gloria restoranist toitu tooma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing