Devalveerijad jälle sõiduvees

16. juuni 1998, 00:00

Kui Eesti majanduses midagi oota-matut juhtub, võimenduvad kohe jutud krooni devalveerimisest. Nii oli kroon kohe-kohe devalveerumas pärast läinudsügisest börsikriisi. Nüüd on jutud uuesti lõkkele puhunud Maapanga kriis. Osalt on neid turgutanud ka Business Central Europe'i hävitav hinnang Eesti majandusele.

Äripäev ei näe majanduslikku põhjust, miks peaks krooni devalveerima.

Ohujutlused on tuletatud mingist salapärasest poliitikute ja ärimeeste ringist, kes olevat krooni ründamisest huvitatud, parandamaks isikliku äritegevuse seisu. Kuid võib kindel olla, et lõppkokkuvõttes ei saa krooni devalveerimisest kasu ükski lobby-grupp.

Siseturule orienteeritud ettevõtja ei võida devalveerimisest midagi. Eelkõige on devalveerimise pooldajatena püütud näidata eksportööre. Neil võib ju devalveerimise korral esiotsa isegi paremini minna, ent edu on lühiajaline. Paljud ettevõtted, kes toodangut ekspordivad, impordivad seadmeid.

Seega ei anna devalveerimine loodetud kasu, vaid mõjub kogu majandusele negatiivselt: raha paisatakse valuutasse, inflatsioon suureneb, importkaupade hinnad tõusevad. Eestis toodetakse asenduskaupu vähe, seepärast imporditakse sama kogus kaupu kõrgema hinnaga.

Devalveerimisest võivad huvitatud olla riigiettevõtete erastajad, kel on peal suured investeerimiskohustused ja laenud. On vihjatud, et nende huve esindab Koonderakond.

Poliitikaringkondade devalveerimisjutu taga võib näha ka soovi konkurentidele silt külge kleepida -- neid valides valite ka krooni kursi muutmise.

Kuid see võib osutuda hoopis ebapopulaarseks otsuseks -- puudutab ju krooni kursi muutus otseselt hoiuseid. Vaevalt valijate ostujõu vähendamine palju hääli toob.

Devalveerimiskartusi võib suurendada see, et Eesti maksebilansi reservid vähenesid I kvartalis üle 1,1 mld krooni. Samuti on pangad oma valuutapositsioone suurendanud, mis näitab, et nad on end võimaliku devalveerimise puhuks kindlustanud.

Samas ei tohiks pangad olla krooni kursi muutusest väga huvitatud. Sellest tulenev ebastabiilsus võib kaasa tuua riigireitingu languse, mis muudab välisraha laenamise pankadele kallimaks ja keerulisemaks.

Toimetus leiab, et esialgu paanikaks põhjust ei ole ja kroone dollariteks vahetama tormata ei tasu.

Peamine usaldusnäitaja -- krooni kattevara -- on suurenenud. Eesti Panga kuld ja välisvaluutareserv oli mai lõpus 10,8 miljardit krooni, olles kuuga kasvanud 829 miljonit krooni ehk 8,3%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:41
Otsi:

Ava täpsem otsing