Ilves viis Eesti piimamehe Ukraina

17. juuni 1998, 00:00

Suursaadik Tiit Matsulevit? kiikab Zaporo?je lennuväljal välisminister Toomas Hendrik Ilvest sõidutava transpordilennuki ainukesest külgaknast välja ning tormab tagumisse salongi Ilvese juurde. «Sind võtavad vastu rahvariides tüdrukud soola-leivaga. Kas sa tead, mida sa tegema pead?»

Ilves raputab hämmeldunult pead. Matsulevit?i erutus hakkab temale üle kanduma. «See on kasakate komme: murrad leiva küljest palakese, kastad soola sisse ja sööd ära.» Ilves noogutab ebalevalt ja astub kikilipsu kohendades trapile.

Eestlased on teretulnud. Miljonilinn Zaporo?je tahab saada ettevõtluse oaasiks Ukrainas, et meelitada välisinvestoreid.

Kasakad üritavad ametnike võimu murda, et saavutada majanduslik edu, mille Zaporo?je oma rikkalike maavaradega ja rasketööstuse potentsiaaliga on ära teeninud.

Zaporo?je ei vaja keskvõimult dotatsioone, ta on üks kolmest oblastist, kust laekuvad riigikassasse maksud.

Ukraina seadusandlus põeb kroonilist ebastabiilsust, tootes vastukäivaid seadusi, määrusi ja korraldusi.

Vaatamata Eesti ja Ukraina vahel kehtivale 13 majanduslepingule on ärimeeste hinnangul asjaajamine Ukrainaga keerulisem kui Venemaaga.

«Ukraina ametnikel on väikesed palgad ja neid on palju --võimalus kooskõlastamistega viivitada tagab lisasissetuleku,» selgitab oblasti asekuberner Jevgeni Kabanov.

Sealse välisministeeriumi avalikkusele suletud fuajee teadetetahvlilt võib lugeda: «Alla turuhinna müüa sõiduautod Tauria ja Moskvit?. Soovijatel pöörduda kabinetti 108.«

Korruptsioon Ukrainas pole mitte mingi eestlaste omavaheline onupoeglik susserdamine, vaid poolavalik majandusharu.

Ühinenud Meiereide Ukraina ettevõtte direktor Aavo Vinni tunnistab, et ladus asjaajamine Zaporo?je võimuorganitega jäi kännu taha kinni paar nädalat enne külmhoone avamist, kui kohalikud hakkasid taipama Eesti piimameeste ettevõtmise konkurentsivõimelisust.

Kaks päeva enne lao avamist sai teatavaks Ilvese tulek, millega kaasnes plahvatus. Viimased kooskõlastamised tehti tundidega, tänav külmhooneni asfalteeriti.

Ukraina ametlikku seisukohta, miks vabakaubandusleping Eestiga ei toimi, pole.

Kolm aastat vana vabakaubandusleping on ukrainlastele niivõrd tundmatu, et Kiievist kaasa antud vene-inglise tõlk ei suuda Ilvese sellekohast avaldust oblasti juhtidele edasi anda.

Ilvese sõnum, et lepingu kohaselt tuleb Eesti ärimehi kohelda Ukrainas samuti nagu kohalikke ning vastupidi, tõlgitakse mingisuguseks bre?nevistlikuks vastastikuse sõpruse avalduseks. Matsulevit?il läheb seepeale hari punaseks ning ta lõikab tõlget korrigeeriva repliigiga vahele.

Külmhoone juures tõlgib Ilvest juba Eesti välisministeeriumi töötaja.

Vabakaubandusleppe täitmine on vastumeelne teema nii peaministri esimesele asetäitjale Anatoli Golupt?enkole kui ka president Leonid Kut?male, kellega kohtumist Eesti ajakirjanikele vastupidiselt eelnevatele lubadustele ei võimaldatudki.

Kvartali jagu presidendilossist eemal teevad Donbassi kaevurid kiivreid ja veepudeleid vastu asfalti tagudes põrgulärmi. Nad pole aasta otsa palka saanud. Kolmekordsete akendega presidendilossi lärm ei kosta.

Näpistav pakane sunnib Eesti piimatoodete mekkijad endisesse saapalattu ehitatud hiiglaslikust külmkapist majaesisele platsile tulema.

Veerand tundi varem kurtis Ühinenud Meiereide nõukogu esimees Enn Sokk, et varbad kipuvad lõõskava päikese tõttu mustades kingades ära küpsema.

Sokk kirjeldab, kuidas nad enne Zaporo?jesse pidama jäämist seitseteist kohta üle vaatasid. Ukrainlased pakkusid osalemist nõukogude piimatööstustes, kuhu pole viimase viie aasta jooksul investeeritud ning kus Soku hinnangul aitaks vaid buldooser.

Zaporo?je pakkus hiiglaslikku pooleli jäänud ehitusega piimakombinaati, kus oli vaja teha üksnes asfalteerimis- ja installeerimistööd.

Ühinenud Meiereid kavandab tehaseprojekti käivitada kolmes etapis. Esimene etapp -- ligi 30 miljonit krooni maksnud külmhoone -- paneb aluse Eestis toodetud kauba hulgimüügile. Toiduainete hulgimüügisüsteem kujutab Ukrainas endast seni vallutamata turuni??i.

Teiseks ehitatakse vundamendist kuni seadmeteni üles uus tehas ja kolmanda etapina luuakse kohalikke põllumehi haarav tiheda kvaliteedisõelaga varustussüsteem.

Pole välistatud, et Zaporo?je hulgiladu kujuneb vahelüliks, millega välditakse Venemaa poolt Eesti kaupadele kehtestatud topelttolle.

Vinni kõnnib päikeselõõsast hoolimata peolaudade vahel pintsakut seljast võtmata ning annab ühe intervjuu teise järel. Ta kinnitab, et on seni Zaporo?jes läbi ajanud altkäemaksu maksmata. Küll aga spondeerivad Ühinenud Meiereid Zaporo?je võrkpallimeeskonda.

«Poliitiline toetus on erakordselt oluline -- Ilves tõi kõik oblasti juhid siia ning nüüd pole meile enam nii hõlbus kaikaid kodaratesse pilduda,» on Vinni rahul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:42
Otsi:

Ava täpsem otsing