Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis põhjustas liisingu- intresside tõusu?
Turumajandus. Esiteks on pankadel ja lii-singufirmadel missioonitunne ohjata ja juhtida kuidagi autoturu tohutut kasvu. Teine asi on raha nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha ei ole enam nii palju pakkuda kui tippaegadel ning loomulikult viib see intressid üles.
Tööstusliisingus tekib selektsioon. Kui tööstusliising on seotud projektidega, mis on suunatud ekspordi arengule, siis tõenäoliselt ta väga palju ei muutu. Küll võib suureneda omafinantseerimise nõue. Kui tootmisvahendite liising on seotud kodumaisele turule suunatud tootmisega, siis võib mõnesugust tõusu täheldada.
Statistikanumbrid näitavad seda, et ra-ha hulk, mis Eestisse sisse võetakse, kogu aeg väheneb. Raha muutub kõigile kallimaks. Raha on see toormaterjal, mida liisingufirmad müüvad, ja kui see muutub kallimaks, siis peab paratamatult tõstma baasintressi. Kartellikokkuleppest ei saa siin juttugi olla. Rahapuudus annab tunda.
Kui välisinvestorid arvavad, et Eesti risk tõuseb, et nad tõstavad üldiselt raha hinda Baltimaades, siis see võib ka Tööstusliisingule mõjuda. Aga siiski suhteliselt vähe, sest oleme osa Merita Nordbankeni grupist.
Eks see on seotud mitmete asjadega. Eel-kõige loomulikult situatsiooni muutusega rahaturul. See on olulisim punkt, sest ei ole nii lihtne välisraha peale saada. Väiksed signaalid Eesti majanduses on teinud ka välisfinantseerijad ettevaatlikumaks.
Teine põhjus on konsolideerumine. On natuke vähem omavahelist kaklemist. Hoiupanga Liising aktiivset teenust ei paku. Tallinna Panga Liisinguga me enam ei konkureeri. Ei pea dumpingut tegema ja ega enam ei ole jõudugi dumpingut teha, sest raha ei tule niivõrd palju. Nõudlus on suurem kui pakkumine ja järelikult tuleb tingimusi muuta.
Liisingufirmade raharessursi hind oleneb ikkagi sellest, kust ja kellelt nad selle saavad. Enamik liisinguühingute liidu liikmetest on pankade tütarettevõtted ja ressurss, mis neile tuleb, on reeglina suurimas ulatuses emapangalt.
Siin on ilmselt tegemist sellega, et sissetuleva raha hind on muutunud.
Loomulikult on üks põhjus ka riskide maandamine. Esimesed sissemaksed on tõusnud ja selge on see, et riske tuleb maandada, sest finantssektor Eestis on just sellises olukorras nagu on.
Ka tootmisvahendite liisimisel sõltub kõik raha hinnast. Kui emapangalt saadakse ressurss, ei ole rahal ju kirjas, et ta läheb tööstussektorisse või autodesse.
Praegu on selge, et autode intress on kõrgem. Olenevalt muidugi tööstusprojektist.