Maapanga omanikud tunnistasid kaotus
Pank likvideeritakse

19. juuni 1998, 00:00

Maapanga näol oli tegemist riigipangaga, mis sõltus valitsuskoalitsiooni otsusest, tõdes kõnes aktsionäridele panga juhatuse esimees Tiit Arge. «Mul võttis seest külmaks, et pank sai toimida vaid poliitiliste ja Sarapuu (endine juhatuse esimees Arvo Sarapuu -- toim) isiklike kokkulepete tulemusena,» lausus Arge. Oma kõnes ei andnud Arge hinnangut, kas varasemates kokkulepetes oli ka korruptiivseid sugemeid.

Vahetult enne Maapanga likvideerimist panga juhatuse esimeheks kinnitatud Tiit Arge teatas, et üle poole võõrkapitalist ehk 780 miljonit krooni oli pangas keskvalitsuse, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, eelarveväliste fondide ja mittetulundusühingute raha. Sellest 202 miljonit krooni oli pangas valitsuse laenu- ja välisabifondide raha.

Viimase viie kuuga vähenes veerandi võrra tähtajaliste hoiuste maht Maapangas. «See on negatiivse arengu kindel näitaja,» konstateeris Arge.

Pangas kasvasid aasta alguses eelarveväliste fondide ja kohalike omavalitsuste hoiused. Maapanga omakapitalis oli ka 25 miljoni kroonine allutatud laen riiklikust põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondist. «Maapanga näol oli tegemist riikliku püramiidskeemiga, millel oli klassikalise konservatiivse pangandusega vähe ühist,» märkis Arge.

Maapangal jäi mais täitmata Eesti Panga kohustusliku reservi nõue ja lisalikviidsusnõue, mida pank ei täitnud ka varasematel kuudel, lausus Arge. Igapäevast likviidsust püüdis eelmine juhatus tema sõnul parandada üleöölaenude abil. Kasumi näitamiseks tegi pank iga kuu viimasel päeval fiktiivseid tulevikutehinguid, tõstes bilansis kohustusi ja varasid edasi-tagasi, selgitas panga juhatuse liige Jürgen Vester.

«Fiktiivne kasum saavutati ebaseaduslike tehingutega, mida endine juhatus ja selle esimees Arvo Sarapuu harrastasid kontrollorganite ja üldsuse teadlikuks petmiseks,» kommenteeris Tiit Arge.

Mais kasvasid panga täitmata maksekorraldused 50 miljoni krooni võrra 83,5 miljoni kroonini, millest kaks kolmandikku ületas lubatud kahte pangapäeva. «Sellise tegevuse juures oli päevade küsimus, millal pank kokku jookseb,» märkis Arge.

Lühiajalise laenuraha kasutamine pikaajaliste kohustuste katteks muutis panga maksejõuetuks, lisas ta.

Mais avaldas Maapank esimest korda sellel aastal oma kuukahjumi, mis oli 6 miljonit krooni. «See oli esimene kuu, kui juhatus näitas asjade tegelikku seisu ehk kasvavat kahjumit,» ütles Arge.

Maapanga mai tulemustes ei kajastunud tema kinnitusel 65 miljoni kroonine kahjum, mis tekib Hüvitusfondiga sõlmitud, tõenäoliselt fiktiivsest ja korruptiivsest, repotehingust, ütles Arge. Tema sõnul andis panga tollane juhatuse liige Ahti Aho detsembris Hüvitusfondile varasemate tehingute katmiseks kasutada panga viimase vara, omavalitsuste võlakirjad.

Maapanga juhatus on esitanud kohtusse hagi tehingu tühistamiseks. Hüvitusfondi kinnitusel on lepingud korrektsed.

Eelnevalt oli Maapank näidanud sellel aastal iga kuu umbes miljoni kroonist kasumit, v.a veebruaris.

Arge teatel on pank teeninud viie kuuga põhitegevusega arvestuslikult 38 miljonit krooni kahjumit. «Läbi likvideerimise on aktsionäridel lootust veel midagi tagasi saada, läbi pankroti on see lootus nullilähedane,» põhjendas Arge likvideerimisotsust.

EBRD esindaja André Küüsvek väitis, et keskpanga normatiivide täitmisega oli pangal raskusi juba oktoobris ja otsus pank sulgeda tehti viimasel võimalikul ajal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:42
Otsi:

Ava täpsem otsing