Seaduste eiramisest ja põllumajandusest

Lugesin 4. juuni Äripäe-vast põllumajandusministri A. Variku artiklit «Seaduste eiramisest». Olen ka üks «isehakanud teoreetik» nagu nimetab neid minister oma artiklis ja ta soovitab kõigil läbi lugeda WTO Uruguay vooru mitmepoolsete läbirääkimiste kokkuleppe.

Tõepoolest, seal on kirjas poliitilised otsused, mis mõjutavad nii riikidevahelisi majandussuhteid kui ka võimalikku vahendite äravoolu ühest riigist või ühest majandussektorist teise. Kirjutama ajendas mind aga hoopis see, et miks siis põllumajandusministeerium eesotsas minister Variku ja kantsler Tupitsaga ei seisa hea, et võetaks vastu majandussuhteid mõjutavaid seadusi.

Lubatagu nendelt küsida, kus on maaelu arengu seadus, taluseadus. Juttu nendest on rohkem kui viis aastat. Need seadused oleks ju tõesti poliitilised otsused, mis mõjutavad maaelu. Kas Eestis arenevad talud või on õige praegune poliitika, mis on väiketaluvaenulik ja suurtootmisemeelne, see tuleks just poliitilise otsusega paika panna.

Mõtlen hirmuga, mis saab minu kodukohas suure Väätsa OÜ kõrval, s.o suurtootmise kõrval elades. Milline on seal praegu põhjavesi ja kellele küll on vaja nii üleväetatud põlde, 800pealisi suurfarme ja sigalate sõnnikuläga. Nii hulga väetisega kasvatatud toitu ja loomasööta pole tarvis ei inimestele ega loomadele.

Minister Varik räägib Euroopa Liidust ja suurtest tootmisüksustest. Imelik oli aga tema artiklist lugeda, et ma-jandustingimused põhjustavad vahendite äravoolu põllumajandussektorist teenindavatesse majandussektoritesse. Selleks, et seda ei juhtuks, ongi vaja poliitilisi otsuseid ja eeskätt maaelus tõeliselt eraomandusel põhinevat talumeelset põllumajanduspoliitikat. See kahjuks aga seni puudub. Ja ikkagi on kurb, et minister Varik küll püüab maha teha Mati Feldmanni, aga poliitilise suuna andjana maaelusse on ta leebelt öeldes saamatu.