Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene-Balti gaasiring on paljulubav

19. juuni 1998, 00:00

Balti ja Põhjala gaasiring on üks osa suurest Läänemere energiaringi programmist, mis hõlmab ühiseid gaasi- ja elektrivõrke, gaasijuhet läbi Baltimaade Euroopasse ja gaasitöötlemistehaseid.

Niisuguse programmi loomise algatuse tegi Venemaa ekspeaminister Viktor T?ernomõrdin Läänemeremaade nõukogu Riia tippkohtumisel.

Euroopal on praegu kolm põhilist maagaasiallikat: Venemaa, kus asub 77% Euroopa läbiuuritud gaasivarudest, Põhjameri, kus gaasi ammutavad Norra, Suurbritannia ja Holland, ning Saksa, Itaalia ja Taani suhteliselt väiksed gaasivarud. Asjatundjate hinnangul jätkub Norral gaasivarusid 30--35, Hollandil 20--25 ja Suurbritannial 8--10 aastaks, mis katavad energiatarbe umbes 20 aastaks. Muud lähimad gaasiallikad asuvad Al?eerias, Iraanis ja Turkmeenias. Seetõttu on absurdne rääkida, nagu oleks Euroopa Venemaa gaasivarudest «sõltumatu».

Et rahuldada Euroopa gaasivajadus aastail 2010--2015, on vaja 60 000 km pikkust gaasijuhtmestikku, mille maksumus on 70 mld dollarit. Euroopa ja Vene gaasitarnesüsteemi arendamise programmi saab teoks teha etapiti. Eeskätt on vaja mandritevahelist gaasijuhet Jamal--Valgevene--Poola--Lääne-Euroopa. Teiseks on vaja harujuhet läbi Soome Saksamaale (Põhjala ring), mis võib kulgeda kas läbi Botnia lahe Rootsi ja Taani kaudu või Soomest Läänemere kaudu. Põhjala variandi vastu räägivad selle suur maksumus ja raskused investeeringute hankimisel.

Põhjala variandi kallidus on üks põhjus, miks otsitakse odavamaid variante, mis võimaldaks ära kasutada olemasolevaid juhtmeid ja gaasivarusid. See on eriti tähtis praegu, kui maailmas on gaasi ja nafta hind oluliselt langenud. Odavam variant on Balti gaasiring, mille vastu tunnevad huvi Vene Gazprom ning Soome ja Baltimaade äri- ja valitsusringkonnad.

Gaasi tarnimisel on gaasihoidlate kasutamine majanduslikult efektiivne, kui need asuvad 500 km piires, st Baltimaades ja Soomes, mis eeldab Eesti ja Soome vahelise gaasijuhtme ehitamist. Baltimaades ja sealhulgas Eestis on Vene gaasi tarbimine olnud viimasel ajal stabiilne. Eesti tarbiti 1997. aastal 0,85 mld m³ gaasi. Gaasi osa Eesti energiabilansis oli 1997. aastal 12% ja selle energiaotstarbeline osatähtsus kasvab. Praegu arutusel olevas Eesti energiaprogrammis nähakse ette gaasi tarbimise kahekordistamine aastaks 2010, mis vastab ka Euroopa Liidu plaanidele.

Soomes on viimasel ajal järsult kasvanud huvi gaasi kasutamise ja Balti gaasiringi rajamise vastu. Praegu saab Soome gaasi Viiburi gaasijuhtme kaudu, kuid tal puudub hoiuvõimalus. Kui aga ehitada gaasijuhe Soome lahe alt Eestisse, siis on Soome ühendatud ka Läti Incukalnsi gaasihoidlaga. Praegu tarbib Soome aastas gaasi 4,5 mld m³ ja koos Baltimaadega 9,6 mld m³. Balti gaasiringi loomisel saab gaasi tarbimist suurendada 20 mld kuupmeetrini ja sellest on huvitatud Gazprom, kes on gaasi tarnija ning Eesti Gaasi ja Latvijas Gaze osanik. Eesti ja Läti gaasifirmade aktsiate ostmise vastu tunnevad huvi ka soomlased.

Soome pakub omakorda huvi Gazpromile nii gaasi ostjana kui transiitmaana gaasi toimetamisel Jamali ja ?tokmani leiukohast Lääne-Euroopasse. Nii saaks Balti gaasiring Euroopa gaasisüsteemi osaks. Tõsi küll, viimase aja Läti sündmuste tõttu on Gazprom mõnevõrra muutnud oma strateegiat Baltimaade suhtes. Nii on Gazpromi ja Venemaa UESi juhtkond ning Kaliningradi oblasti juhid teinud strateegilise otsuse rajada gaasijuhe Tor?k--Minsk--Vilnius--Kaliningrad, kuhu tuleb gaasihoidla ja gaasil töötav elektrijaam. Projekti ülesanne on suurendad Kaliningradi energeetilist sõltumatust ja lülitada ta Euroopa gaasijuhtmestikku. See on Balti gaasijuhtme alternatiivne ja suhteliselt kallis variant hoidla ehituskulude tõttu. Kuid Leedu pakub Venemaale kõige odavamat gaasitransiiditariifi ning Euroopa arengupank (EBRD), Gas de France ja Preussag AG on valmis gaasielektrijaama rahastama ja ehitama.

Balti ja Põhjala gaasiring on osa Läänemere energiaringi programmist, millest osavõtust on strateegiliselt huvitatud nii Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Põhjamaad kui ka Euroopa Liit. Venemaale pakub see võimaluse majanduslikult ja poliitiliselt integreeruda Euroopa Liiduga. Baltimaadel võimaldab see majanduse ja rahva heaolu huvides ära kasutada oma geopoliitilist asendit ida-lääne sillana. Euroopa Liit tagab endale XXI sajandiks vajaliku energiavarustuse ja Baltimaade osavõtt programmis lisab nende tähtsust ELi struktuurides.

Selle programmi elluviimine aitaks luua Eesti, Läti ja Leedu ühise majandusruumi ja tihedama integratsiooni. Ühtlasi loob see strateegilise partnerluse maailma suurte energeetika- ja finantskorporatsioonide vahel. Samuti ei välista see Eesti ja Leningradi oblasti põlevkivivarude kasutamist elektri tootmiseks, millel on peale majandusliku ka sotsiaalne tähtsus.

Programmi teoks tegemine sõltub peale investeeringute hankimise raskuste muidugi Venemaa ja Baltimaade heast läbisaamisest ja koostööhuvist, mis on vajalik kogu Läänemere piirkonna arenguks ja heaoluks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:42
Otsi:

Ava täpsem otsing