Venemaa vaevleb

29. juuni 1998, 00:00

Peaminister Sergei Kirijenko sõnul ei käivitu valitsuse majandusprogramm ilma kriisimeetmete paketi vastuvõtmiseta. Valitsuse eesmärk on säästu abil vähendada riigieelarve puudujääki ning saada rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) laenu.

IMF teataski, et kiitis heaks Venemaale 670 miljoni dollarilise osalaenu andmise 9,2 mld dollari suurusest tugilaenust. IMFi juhatus nõustus ka Venemaa palvega kolmeaastase tugilaenu pikendamiseks veel aasta võrra. Venemaa on laenust seni kätte saanud 5,8 mld dollarit, kuid mitu laenueraldist on viibinud majandusreformide takerdumise tõttu.

Reedel saabus Moskvasse IMFi uus missioon, kes hakkab pidama läbirääkimisi uue, 10--15 mld dollari suuruse laenupaketi üle, mida Venemaa on taotlenud kriisi ületamiseks. Kui Venemaa aserahandusminister Oleg Vjugin loodab, et läbirääkimised suudetakse lõpetada 10. juuliks, siis IMFi asetegevdirektor Stanley Fischler ennustab, et need tulevad rasked ja kestavad vähemalt 1--2 kuud.

Seni on valitsus oma kriisimeetmete paketi koosseisus parlamendile esitanud juba 13 seadust ja seadusemuudatust, nüüd lisandus neile 6 eelnõu. Kriisimeetmete rakendumise korral peaks riigieelarvesse täiendavalt laekuma 1,5--2,5 miljardit rubla kuus. Praegu laekub riigieelarvesse kuus umbes viis miljardit rubla vähem, kui valitsuse planeeritud 15--17 mld rubla.

Riigiduuma eelarvekomisjoni esimehe teatel pannakse kriisipakett parlamendis esimesele lugemisele 1. juulil. President Boriss Jeltsin hoiatas sel nädalal sotsiaalsete pingete ja poliitilise ebastabiilsuse eest, kui kriisimeetmeid heaks ei kiideta, ning lubas riigiduuma laiali saata, kui kriisipaketti enne suvevaheaega heaks ei kiideta. Parlamendi kahekuuline suvepuhkus peaks algama 16. juulil.

Sel ajal, kui valitsus püüab IMFi laenude abiga finantsturgu stabiliseerida, levivad kuuldused, et suurte energiafirmade juhid on taotlenud rubla 50protsendilist devalveerimist. Välisanalüütikud ei taha seda uskuda, sest devalveerimine suurendaks inflatsiooni, õõnestaks keskpanga usaldusväärsust, laastaks pangasüsteemi ja tekitaks poliitilist ebakindlust.

Devalveerimine seaks suurima löögi alla riigi 1700 panka, mis rahvusvaheliste standardite järgi on väiksed ja kriisi tõttu nüüd raskustes, sest nad on hoiustamise ja investeerimise asemel enamasti spekuleerinud valuuta-, laenu- ja aktsiaturul. Fleming UCB analüütik Holger Müller arvab, et 10 suurima panga päästmiseks, mille käes on 50% pankade koguvaradest, kuluks siiski ainult 7 mld dollarit (1,5% SKTst).

Paljudel suurfirmadel, nagu Norilsk Nikkel ja Lukoil, oleks devalveerimisest suur abi. Probleeme tekiks välisvõlaga firmadel nagu Gazprom, kellel raskeneks 9 mld dollari suuruse võla tasumine. REUTERS-ETA-FT-ÄP

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:43
Otsi:

Ava täpsem otsing