Devalveerimisoht alandab börsikursse

01. juuli 1998, 00:00

Vene aktsiaturg, mis esmaspäeva hommikul kukkus 8,2%, lõpetas päeva 6,11protsendilise langusega 153,97 punkti juures. Käive oli tagasihoidlik 26,7 miljonit dollarit. Ka eile oli käive väike ja kurss pööras pärast hommikust väikest tõusu jälle langusele. Aastavahetusest peale on RTS-indeks alanenud enam kui poole võrra. Viimati oli börs nõnda madalal tasemel 31. juulil 1996, kui president Boriss Jeltsin sai enne presidendivalimiste teist vooru südameataki.

Aktsiahindade langus jätkub vaatamata sellele, et valitsus on koostatud stabilisatsiooniprogrammi ja president Boriss Jeltsin kinnitas esmaspäeval peaminister Sergei Kirijenkoga kohtudes, et riigis ei ole finantskriisi.

Aktsiaomanikke huvitab, mismoodi võimalik rubla devalveerimine võib börsi mõjutada. Moskva börsil on aktsiad noteeritud nii dollarites kui rublades. Nendele, kes kauplevad dollarites, devalveerimine aktsia hinda ei mõjuta. Küll aga avaldab see mõju ettevõtete tuludele.

Hästi mõjub devalveerimine ekspordifirmadele, eelkõige toormefirmadele, halvasti aga neile, kellel on suured dollarilaenud, ja eriti pankadele.

Kuna valdav osa börsikäibest on dollarites, siis kapitali väljavool börsilt ei ole rubla tugevust oluliselt mõjutanud, eriti kui börsi käive on nõnda väike nagu praegu. Kuid rublale avaldab survet see, et välisinvestorid suurendavad rubla pakkumist, kui nad vahetavad ostetud riigivõlakirju eelkõige dollari vastu. Jätkuv riigivõlakirjade müük on tõstnud üheaastaste võlakirjade intressi ja kolme kuu võlakirjade intressi 82 protsendile.

Venemaa rahandusminister ütles, et kui maksutulud lähikuudel kolmandiku võrra ei suurene, siis võib rubla devalveerimine muutuda paratamatuks. «Me kas muudame seadusi nii, et maksud hakkaksid laekuma, või ootab meid ees hoopis teine stsenaarium,» ütles ta.

Seni on nii valitsus kui ka keskpank kindlalt deklareerinud, et rubla kaitstakse mis tahes hinnaga. Veel esmaspäevalgi kinnitas Vene keskpanga juhatuse esimees Sergei Dubinin, et rubla ei devalveerita, sest valitsusel ja keskpangal on piisavalt instrumente ja võimu selle vältimiseks. «Samas jagan ma rahandusminister Mihhail Zadornovi seisukohta, et olukord on tõsine.»

Analüütikud märgivad, et rahandusministri avaldus on otseselt mõeldud parlamendile, mis täna alustab valitsuse stabilisatsiooniprogrammi esimest lugemist. Kui duuma programmi heaks ei kiida, hakkavad hinnad tõusma palju kiiremini kui prognoositud 3--4%, arvab Zadornov.

Vene ametlik välisvõlg on praeguseks paisunud 140 miljardi dollarini ning täiendavad laenud muudaksid laenukoorma talumatuks, ütles riigikontrolli audiitor Venjamin Sokolov. Venemaa välisvõlg koos valitsuse võlakirjadega on praegu umbes 200 mld dollarit. Kui valitsus peaks rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) võtma veel täiendavalt 15 mld dollarit stabilisatsioonilaenu, siis muutub laenukoorem talumatuks, väitis Sokolov.

Vene valitsuse eriesindaja laenukõnelustel rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega Anatoli T?ubais ütles, et valitsus taotleb IMFilt 10-15 miljardi dollarilist laenu. Tema sõnul hakatakse lõviosa laenust kasutama keskpanga reservide suurendamiseks ning osa sellest läheb sisevõla restruktureerimiseks. REUTERS-BNS-DI-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing