Lühinägelik arusaam alampalgast

01. juuli 1998, 00:00

Ametiühingute taotlus tõsta alampalka on pannud tööandjad nende arust raskesse seisu. Seda väljendab ka Kreenholmi Valduse ASi personalidirektor Kadri Rattasepp oma kommentaaris «Lühinägelik taotlus» 18. juuni Äripäevas.

Kommentaator ei ole rahul ametiühingute taotlusega tõsta alampalka 1100 kroonilt 1400 kroonile, sest see toovat kaasa täiendavad tööjõukulud, seda ka seoses paljude teiste töötajate töötasude korrigeerimisega.

Ei saavat ju tõsta ainult koristaja töötasu igal aastal, jättes kvalifitseeritud töötaja palga muutmata, väidab Kadri Rattasepp.

Ametiühing ongi seadnud endale eesmärgiks alampalka tõstes parandada madalapalgaliste sotsiaalmajanduslikku olukorda ja ühtlasi korrigeerida kogu palgasüsteemi. Kreenholmi Valduses on seda kindlasti vaja, sest sealne palgatase on ääretult madal, arvestades raskeid töötingimusi, milles enamik inimesi seal töötab (õmblejad väljaarvatud).

Keskmine palk 1996. aastal oli Kreenholmi Valduses 2302 ja mullu 2742 krooni. Kui neid numbreid võrrelda Eesti keskmistega, siis on kreenholmlaste pärast piinlik küll.

Seega on Kreenholmis palgakulude suurendamiseks ruumi lahedalt. Tõusis ju mullu kogu kontsernis keskmine töötasu 19%.

Kui uuest aastast suurendada alampalka 27% (ja natuke ka sellele palgale lähedast palka), siis ei tohiks see küll rootslastest omanikega ettevõttes probleeme tekitada.

Kadri Rattasepp kinnitab, et keskenduda tuleks maksuvaba tulu suurendamisele. Ka seda on ametiühing taotlenud, seades eesmärgiks tõsta praegust 500kroonist maksuvaba tulu osa kuus vähemalt 1100 kroonini.

See oleks samm lähemale astmelisele tulumaksustamisele, millest viimasel ajal on sagedasti juttu tehtud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing