Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kriminaalasjad kokku
Lähiajal kriminaalasjad ühendatakse ja kõiki lisanduvaid episoode hakatakse uurima ühise kriminaalasjana. Uurimise staadium ei luba praegu sisulisi kommentaare, ütles majanduspolitsei uurija Henri Sepp.
Majanduspolitseis on moodustamisel uurimisgrupp, kes hakkab tegema koostööd ajutise pankrotihalduri Maire Armiga.
Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell ütles, et ka Eesti Pank ei saa uurimisprotsessi jooksul kommentaare kriminaalasjade sisu kohta anda. Ta lisas, et mitu avaldust kriminaalasja algatamiseks tegi Eesti Panga juhtkond pangandusinspektsiooni tungival nõudmisel.
Esimene kriminaalasi Maapangas tehtud tehingute kohta algatati 9. aprillil. Teine kriminaalasi algatati 17. juunil Tallinna politseiprefektuuris ja see on saadetud majanduspolitseisse eelmisega ühendamiseks, sest avalduse objekt on sama.
Ühine kriminaalasi algatatakse uurimise huvides, sest siis on lihtsam esitada õigusabi palveid Venemaale ja Leetu, mida Maapanga juhtum eeldab, täpsustati majanduspolitseist.
Rahandusminister Mart Opmann ütles nädala alguses riigikogu liikmete küsimustele vastates, et ühe kriminaalasja aluseks olev tehing puudutab Maapanga poolt Leedu Snorase panka paigutatud 31 miljonit krooni. Eesti Päevalehe andmetel sai viis offshore-firmat Snoraselt laenu, mida käendas Maapank. Raha läks firmade kontole. Hansapangast ühe firma kontolt on makstud 2,3 miljonit krooni ASile Paide MEK. Päevalehe andmetel võib AS Paide MEK kuuluda Maapanga endisele juhatuse esimehele Arvo Sarapuule.
Teine episood on Mart Opmanni sõnul seotud ühe 24 miljonise forward-tehinguga, kus on ostetud aktsiaid ja Maapanga juhatuse liige on sellele tehingule heakskiidu andnud, ehkki tal polnud selleks pädevust.
Üks uurimisobjekt on veel Hüvitusfondiga tehtud repotehing, kus fond müüs Maapangale aktsiaid allpool turuhinda.